Autor: Merlin Mägi • 9. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Oxfordi teadlaste hinnangul võtavad järgmise 20 aasta jooksul 45% USA töökohtadest üle arvutid," rääkis president Ilves. Brüsseli mõttekoda arvestas iga riigi puhul, miline protsent töökohtadest on ohus ning Eesti puhul jõuti järeldusele, et ca 53%. Tundlikud valdkonnad nagu transport ja logistika, tootmisliinide töötajad, administratiivsed tugiteenused. Lisaks nimetas president tehisintellekti, mille puhul võivad olla ohustatud inseneritöö juhtimine, teadus, kunst ja paljud teised valdkonnad. "Riigid võivad kehtestada impordikeelud, kuid see viib meid kuhugi kolmandasse maailma," nentis Ilves.

President Ilves toob välja ennustuse, et mõnekümne aasta pärast saabub see hetk, kus tehisintellekt on paremal tasemel kui inimese võimekus ning selle tulemusena kaob kontoll inimeste saatuse üle ja otsuseid asub tegema tehisintellekt. "Peame vaatama ettepoole ja mõtlema nendele ühiskondlikele ohtudele, mis ei pruugi kaasneda kohe, kuid teatud aastate pärast. Meil tasub nendele mõelda. Tehnoloogiline areng läheb edasi. Lootus on et meil on piisavalt humanitaarteadlasi, kellel küllalt teadmisi demokraatia arengust, et nad saavad aru, kuhu me liigume. Samuti tuleb loota, et humanitaarid on piisavalt õppinud matemaatikat, et saavad aru, mis lahti on. Peame mõtlema nendele probleemidele varem kui teised. Peame mõtlema nendele võimalustele, mis võivad ohustada meie riiki varem kui teisi riike", rääkis Ilves.

"Oleme astunud "heasse uude ilma". Elame maailmas kus tehnoloogia on väljakujunenud, kuid reegleid pole veel olemas," rääkis president Ilves. Riigipea nentis, et oleme uues olukorras, mille reegleid me pole veel välja mõelnud ja kus me alles hakkame tegelema küsimusega, mida tähendab liberaalne demokraatia digiajastul. „Me pole veel paljudes valdkondades digiajastusse sobivaid selgeid vastuseid leidnud. Ja me ei nõustu kindlasti ebademokraatlike riikide lahendustega nagu totaalne tsensuur,“ ütles ta.

President Ilvese hinnangul näeme Eestis juba täna üht versiooni võrgustunud ja arvutiseeritud tulevikust, kus digimaailm on ühiskonna toimimise lahutamatu osa - kolmandik valijaist hääletab internetis, peaaegu 100% tuludeklaratsioonidest ja ravimiretseptidest vormistatakse internetis ning peaaegu kogu pangandus on kolinud internetti. Meie asjaajamine on kolinud Internetti, oleme andnud üle 200 miljoni digiallkirja ning nende kasvutempo suureneb.

"Sõltuvalt sellest, et oleme kaugemale jõudnud kui enamik riike, tajume ka ohte varem kui teised. Oleme kui väike labor, kus teised riigid saavad testtulemusi. Teisalt toob digiriigi kuvand ja sõltuvus IT-st ka negatiivsed nähtused. Oleme ju tajunud küberrünnakuid ning RIA avalikustatud aruandes on näha, et läinud aastal halvenes meie julgeoleku olukord just küberruumis märgatavalt," rääkis Ilves.

Kõnes rõhutab president Ilves ka lõhet arvutiteadlaste ja humanitaaride vahel, kes omavahel ei suhtle. "Mõistmata liberaalse demokraatia põhimõtteid mõtlevad tänapäeva arvutigeeniused sageli välja häid inimeste jälgimise viise lihtsalt seetõttu, et nad on selleks võimelised. Humanistid seevastu ei mõista tehnoloogiat ja on näiteks veendunud, et metaandmete kogumine tähendab seda, et valitsusel on võimalik lugeda nende e-kirju," rääkis Ilves.

Tänapäeva noorte ülesanne on Ilvese sõnul ületada see kuristik kahe maailma vahel. "Eriti kui digimaailm kolib üha enam pärismaailma või, täpsemalt öeldes, kui pärismaailm muutub digitaalseks, on iseenesestmõistetav, et kõik inimesed peavad omandama digitaalse kirjaoskuse,“ ütles president Ilves.

President Ilves lisas, et tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla: „Et on võimalik omandada tuleviku töökohtadel vajalikke teadmisi, näiteks juriidilist või meditsiiniharidust, mis annab ka tehnoloogiaalased alusteadmised.“

Riigipea pidas loengu TTÜ infotehnoloogia teaduskonna üliõpilasnõukogu kutsel. "IT tulevik" on Tallinna Tehnikaülikooli aasta läbi kestev infoühiskonna tulevikku käsitlev loengusari. Esinejad on spetsialistid, kellel on uudne arusaam IT-st, mis aitaks mitmekesistada üliõpilaste teadmisi.