Tootlikkuse tõstmine algab mõttemallide muutmisest

Eesti  tootlikkus jõuab Soomele järele mõnekümne aastaga, kuid järelejõudmise kiirus sõltub üha enam sellest kuidas oskame kombineerida tööjõudu ning kapitali, rääkis Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel Arengufondi seminaril.

„Eesti majanduskasv oli globaalse kriisi eelsetel aastatel Euroopa Liidu keskmisest umbes kolm korda kiirem. Paratamatult aeglustub majanduskasv sissetulekute kasvu tõustes. Eesti on muutumas stabiilseks ja igavaks riigiks,“ rääkis Luikmel.

Luikmeli sõnul ei saa ärimudelit enam üles ehitada hinnatõusule, kus isegi halb investeering ajaga ära tasuks. „Tegutsemine mõõdukas inflatsioonikeskkonnas tähendab stabiilsemat tulevikku, kuid samas ka seda, et inflatsioon ei paranda tehtud vigu. Kahaneva tööjõuga riigis tuleb unustada üksnes odava tööjõu eelisele üles ehitatud ärimudelid.“ Luikmeli sõnul on Eesti tööjõu tootlikkus Soomest umbes 3 korda madalam, kuid umbes sama suur on keskmine erinevus ka tööjõu masinate ja seadmetega varustatuses: seetõttu tulebki järjest rohkem tähelepanu pöörata investeeringutele, mis toetaks tööjõu tootlikkuse kasvu.

Kui välja arvata näiteks finants- ja avalik sektor, on Eesti ettevõtetes tööprotsesside automatiseerimine ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste kasutamine väga vähene. „Enamikel ettevõtetel on automatiseeritud üksikud tugiprotsessid. Ainult veerandil eesti ettevõtetest on automatiseeritud neli protsessi või enam,“ rääkisid üritust avades Arengufondi valdkonnajuhid Raul Ennus ja Raul Rammula.  Üheks põhjuseks on Ennuse hinnangul Eesti ettevõtete väiksus. Lisaks napib IKT ja teiste automatiseerimislahenduste rakendamiseks kapitali ning oskusi.  „Automatiseerimine on oluline, et lisandväärtust ja tootlikkust tõsta ning olla konkurentsivõimeline maailmaturul.“

„Automatiseerimine on siiski vaid üks pool kõrgema lisandväärtuse loomisel“, selgitas JELD-WEN Eesti AS-i Põhja-Euroopa regiooni joonestamise ja dokumentatsiooni osakonna juhataja Olar Vallimaa. „Suure kasumlikkuse tõusu ja tarnetsükli lühendamise on võimalik saavutada ka protsesside efektiivsuse parendamise abil ja kasutades näiteks lean metoodikaid. Esimese sammuna on oluline mõttemalli (mind set’i) muutus.“

„Ka kaasaegsed materjalitehnoloogiad on väga oluline komponent efektiivses tootmises,“ selgitas Rammula. „Näiteks võimaldavad kaasaegsed materjalitehnoloogiad tootmisel kasutatud tooraine ülejääkide osakaalu vähendada kuni 90% võrra.“

Tööstuse automatiseerimise vallas on uudseid tehnoloogiaid ja kontseptsioone koondavaks paradigmaks tööstus 4.0 mõiste, mis tähistab järgmist tööstusrevolutsiooni lainet. Tööstus 4.0 põhineb eelkõige tehnoloogiatele nagu küberfüüsilised süsteemid ja asjade Internet ning kontseptuaalselt näeb ette olulisi muudatusi kogu väärtusahela juhtimises.

Tööstus 4.0 mõistest ja arengusuundadest kuulete lähemalt konverentsil „Industry 4.0 in Practice“.

Osale arutelus

  • Merlin Mägi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Itella Estonia otsib ÄRIPROTSESSIDE ARENDUSJUHTI

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017

Derivco is looking for a TECHNICAL WRITER

Derivco Estonia OÜ

15. detsember 2017

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Arvamused

Teabevara