Autor: Merlin Mägi • 29. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Malkos on 300 töötajaga ettevõte, mis kuulub Ukraina 100 suurema IT-allhankefirma hulka, kelle klientidest 85% asuvad USAs. Hetkel on Starodub loomas Eestisse uut ettevõtet ning otsimas võimalusi, kuidas Põhjamaad saaks ära kasutada Ukraina IT-tööjõu potentsiaali.

Starodub tuleb esinema 8. mail toimuvale „Strateegilise IT juhtimise konverentsile NET/WÕRK“.

Järgnevad Ivan Starodubi vastused.

Ukraina on suuruselt neljas IT-tööjõuga riik (pärast USAd, Indiat ja Venemaad). Kuidas on teil õnnestunud nii palju inimesi IT sektorisse tuua?

Põhiliselt on siin ajalooline põhjus. Hilistel 1990-ndatel ei olnud majanduses üldiselt palju arenenud sektoreid ning ainult mõningates suutis Ukraina olla konkurentsivõimeline ka globaalsel turul. Olles kõrge haridustaseme ning edasipürgiva mõtteviisiga riik, alustas Ukraina IT sektori ülesehitamist.

Igal aastal siseneb koolilõpetajatest tööjõuturule ca 16 000 IT-spetsialisti, kellest ligi 40% leiab koheselt erialase töö. Ukraina IKT sektoris on hõivatud üle 300000 inimese ning sektor on kasvanud ja ootuspäraselt jätkab ka järgnevad viis aastat 10-15% kasvu aastas.

Millised on põhilised väljakutsed Ukraina IT sektoris?

Praegune situatsioon Ukrainas ei ole IT sektori kasvule just kasuks. Ida-Ukraina on sektori arengus juba näinud nii tõuse kui mõõnu ning avalik arvamus loeb klientide leidmisel väga palju. Malkos ei ole õnneks seetõttu kliente kaotanud. Poliitilistel põhjustel aga ei nimetata praegust olukorda Ukrainas sõjaks, kuid Ida-Ukrainas on olukord kahtlemata väga keeruline.

Samuti tooksin välja valitsuse passiivsuse. Hoolimata sellest, et IT on Ukrainas võetud strateegiliseks arendusvaldkonnaks, puudub piisav valitsuse toetus, et muuta see konkurentsivõimelisemaks.

Kindlasti on väljakutse ka palkade kiire tõus. Algaja IT-spetsialist teenib Ukrainas ca 1000 eurot bruto, kogenud spetsialistid isegi üle 5000, mis oleks konkurentsivõimeline palk kindlasti ka Eestis.

Eestis on puudus oskustega IT-tööjõust. Piisavalt noori ei lähe IT-d õppima, väljalangejate protsent on kõrge ning lõpetajate oskused ja teadmised ei vasta tihti tööandjate vajadustele. Samuti on haridustee katkestanute seas palju neid, kes leiavad varakult erialase töö ning kooli lõpetamine lükkub teadmatusse kaugusesse. Milliseid muutusi soovitate Eestis sisse viia?

Arvan, et varakult tööle saamine ja seetõttu haridustee katkemine ei ole probleem. Kogemus on kõige olulisem. See ei ole ainult IT sektoris probleem, et lõpetajate oskused ei vasta tööturu vajadustele, see on nii ka teistes sektorites. Arvan, et globaalselt on turg muutumas ning võimaluste rohkuse tõttu on inimesed valivamad, kuhu oma aega panustada. Online kursused, kus inimesed saavad ise valida, millal ja mida õpivad, on saanud väga populaarseks ning tulevikus see trend kindlasti kasvab.

Õppejõudude ebapiisav tase on teine teema, mis kiiresti arenevate sektorite puhul on tavaline. Oma valdkonnas väga head spetsialistid ei taha tulla kooli õpetama, sest nii finantsiliselt kui erialaliselt on nende motivatsioon kõrge omal alal töötades. Sellisel tasemel ei peaks olema küsimus enam rahas, vaid mis väärtust suudavad nad edasi anda ning sellele tulekski rõhuda. 

Millest räägite IT juhtimise konverentsil?

IT-spetsialistide puudus on globaalne väljakutse, millele ei ole ühte ega lihtsat lahendust. Ülioluline on mõista, millised võimalused on olemas ja millised võimalused sobivad just Eestile antud olukorras.

Ettekandes keskendun kahele võimalikule lahendusele, kuidas ära kasutada IT-talente välismaalt. Analüüsin, mis ühes olukorras töötab ja teises jälle mitte.