30. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Odav riistvara ja puuduvad  varukoopiad

Arvuti on praegusel ajal töövahendina enesestmõistetav. Suuremates ettevõtetes on palgal IT-tugiisik või ostetakse teenust sisse, on koostatud infotehnoloogia arengukavad ning planeeritud eelarve IT-alaste tegevuste rahastamiseks. Pisemates ettevõtetes on olukord pahatihti mõnevõrra kaootilisem – tehnikat on soetatud erinevatel aegadel jupikaupa ning kogu kupatust käib haldamas firmaomaniku arvutihuviline õepoeg.

Loomulikult ei ole selline olukord absoluutne ning kvaliteetseid arvuti- ja võrgulahendusi kasutavad ka väikeettevõtted, kuid siiski mitte kõik. Kuidas olla kindel, et ettevõtte arvutipargiga on kõik korras, arvutid ei lähe iseenesest rikki, kuri häkker ei murra ennast firma sisevõrku ja elutähtsad andmed säilivad.

Alustuseks tuleks selgeks teha ettevõtte vajadused ja olemasoleva arvutipargi olukord. Hea on juba selles etapis valida välja koostööpartner, kes oskaks osutada nõrkadele kohtadele olemasolevates lahendustes ja soovitada parimaid võimalusi olukorra parandamiseks.

Sellise partneri valimine on võrreldav ihuarsti või juristi palkamisega – hea partneriga on ees pikk ja mõlemale osapoolele kasulik koostöö.

Oluline on haldaja maine

Odavaima hinna asemel on mõtet vaadata teenusepakkuja ajalugu, kui kaua on ettevõte tegutsenud, kes on tema teised kliendid ja mis aja jooksul suudetakse probleemidele reageerida. IT-toel on põhimõtteliselt ligipääs kogu informatsioonile, mis firma arvutites on, seega peavad nad selle osas olema diskreetsed kui pihiisa.

Oluline on ka partneri võimekus kaughalduse kaudu kliendi arvuteid hallata. Ühelt poolt ei pea sellise teenuse olemasolul klient kinni maksma tehniku sõite väljakutsele, kuid teisalt on tegu täiendava uksega ettevõtte arvutivõrku. Tähtis on, et see uks oleks korralikult

lukus.

Riistvara osta korralik

Väiksemat sorti ettevõttel on mitme arvuti ostmine tuntav kulu. Tihti vaadatakse eelkõige soodsat hinda võrrelduna arvuti numbriliste näitajatega, aga mitte aparaadi koostekvaliteeti ega garantiiaja pikkust. Hullem veel – soodne hind võib olla nii pimestav, et tähelepanuta jääb seegi, milleks uut arvutit kasutada plaanitakse.

Eritarkvaraga töötamist (kujundustööd, helindamine, projekteerimine vms) kõrvale jättes võib julgelt väita, et kasutatavaim kontoritarkvara töötab peaaegu igal uuel arvutil, seega võiks protsessorivõimsuse puhul pigem järeleandmisi teha ja panustada raha kvaliteedile

ning osta äriklassi sülearvuti.

Need masinad ei ole just kõige soodsamad, kuid kestavad märksa paremini. Mitmed pisiasjad teevad ka kasutaja elu mõnusaks – klaviatuuri taustavalgustus, sisseehitatud ID-kaardi lugeja ja sõrmejälje lugeja kasutaja tuvastamiseks on mõned näited. Reeglina ei tule nende arvutitega kaasa ka nn bloatware’i, mida odavamate arvutite tootjad enamasti

masinatesse lisada armastavad.

Pea silmas kasutaja vajadusi 

Arvutite edaspidise halduse mõttes on elu lihtsam, kui ostetakse võimalikult palju identseid komplekte. Selle kõrval tuleb siiski vaadata ka arvutikasutajatele otsa ning nende vajadustega arvestada. Kontoris laua taga töötajad ei vaja sülearvuteid, küll võiks näiteks mahukate tabelitega tegeleva töötaja arvutil olla suurem ekraan, mis teeb ta töö mugavamaks.

Kontorist pidevalt väljas viibivatel töötajatel on jällegi olulisem, et arvutit oleks mugav kaasas kanda, et masina aku kestaks ning kontorilaua taha oleks võimalik rüperaal n-ö dokkida – asetada see dokkimisjaama, mille külge on ühendatud eraldi ekraan, klaviatuur ja teised lisaseadmed nii, et sülearvuti on kasutatav kui lauaarvuti. Kaalu ka seadmete renti. Muude võrguja varundusseadmete osas tasub konsulteerida oma IT-partneriga ja nende arvamust kuulda võtta. Pigem soetada pisut kallimad seadmed, et vajadusel oleks

tulevikus võimalik laienedes arvutitöökohti ja funktsionaalsust hõlpsasti lisada.

Rahalise külje pealt tasub kindlasti kaaluda ka seadmete kasutus- või kapitalirenti ühekordse suure kulu asemel. Ka sel puhul saab ja oskab kompetentne IT-tugi soovitusi jagada.

Autor: Tanel Jaanimäe

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755