18. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami sõnul on idapartnerite ühiskondlik valmisolek muutusteks olemas ja mitmetes riikides on selleks ka juba olulisi samme tehtud. Samas ei ole võimukandjate huvi piisavalt suur ja nii võib kuluda veel ligi kümme aastat, kui e-riigi lahenduste ja kodanike otsustusprotsessidesse kaasamisega jõutakse Eesti tänase tasemeni.

„Praegust  olukorda peegeldab ka värskelt ilmunud raport (Open Government Index), mille järgi on Eesti valitsus avatuselt 102st maailma riigist koosnevas edetabelis 14. kohal, idapartnerid aga pingerea teises pooles,“ ütles Hellam.

„Idapoolsete riikide arengusuunad on väga erinevad, näiteks Aserbaidžaani valitsus panustab märkimisväärseid summasid avalike e-teenuste arendamisse, kuid samaaegselt ei pea vajalikuks avatud dialoogi kodanikuühiskonnaga, pigem vastupidi - aktiivseid kodanikke ja ühingute liikmeid, kes läbipaistvust nõuavad, karistatakse,“ selgitas poliitikauuringute keskuse Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg, kelle sõnul tuleks igas riigis alustada just neile esmavajalikest sammudest.

Hellam lisab värskele raportile tuginedes, et kuigi ligi 64 protsenti eestlastest on teadlikud oma õigustest valitsusasutustelt informatsiooni küsida, siis kasutab seda võimalust täna vähem kui 20 protsenti.

Valitsuse avatuse indeksi (Open Government Index) raport on koostatud ühenduse World Justice Project (WJP) poolt 2015. aasta märtsis ning selle aluseks on ligi 100 000 vastajat hõlmanud küsitlus ja erinevate riikide ekspertide intervjuud.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb