27. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema hinnangul ei ole Nortali juhi Priit Alamäe selgitus maanteeameti hankel trikitamises piisavalt põhjendatud, sest kehtiv riigihangete seadus annab kõikidele huvitatud osapooltele võimaluse hanketingimuste vaidlustamiseks enne pakkumise esitamist.

„Oleme seda isegi teinud juhtudel, kui oleme näinud, et tellija on teinud mõne võimaliku vea või hange võib riivata pakkuja huvisid. Maanteeameti hanget ei vaidlustatud. Ei usu, et kõik teised pakkujad ei osanud hankekutset lugeda. Pigem on enamusel Eesti infotehnoloogia vallas toimetajatel kujunenud välja ühesugused ärieetilised normid, mis ei luba minna absurdini,“ selgitas Priit Kongo oma seisukohta.

Kongo hinnangul on Eesti hankekorraldus võrdlemisi hea. „Meil on kogemusi osalemisel riigihangetel nii Soomes, Omaanis, Ugandas kui ka Ukrainas. Eesti hanked paistavad isegi meie põhjanaabritega võrreldes palju õiglasemad ning läbipaistvamad. Kaugematest riikidest ei taha rääkidagi,“ selgitas Priit Kongo.

„Käesoleva aasta kevadeks töötas ITL koostöös ministeeriumitega välja uue tarkva soetamiseks mõeldud riigihanke tüüplepingu. Olime esimesed, kes selle alusel Haridus- ja Teadusministeeriumiga ka lepingu sõlmisime ja võime kinnitada, et tüüpleping on tasakaalus, arvestab võrdselt mõlemaid osapooli ja on arusaadav ning läbipaistev,“ kinnitas Kongo.

Samas tervitas Kongo Nortali väljaütlemist, kus ettevõte nimetas oma viimastel päevadel palju kõneainet tekitanud riigihanke võitmise taktikat vaid sotsiaalseks eksperimendiks ning lubas, et on hanke võidu korral valmis maanteeameti pakkumise ellu viima.

Nortali juhatuse esimees Priit Alamäe põhjendas arvamusartiklis, miks Nortal tegi maanteeameti hankel rehepappi sellega, et tegu oli sotsiaalse eksperimendiga.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb