3. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Mitmetest nii väiksematest kui suurematest riikidest, aga ka valitsusvälistest kurjade kavatsustega üksustest võib saada või on juba saanud arvestatav küberjõud," ütles ta. "Kuigi rahvusvaheline kogukond on viimase viie aasta jooksul astunud samme küberjulgeoleku tugevdamiseks, kipub paraku siiski nii olema, et meie vastased kipuvad arenema kiiremini," lisas Paet.

Paet rõhutas, et kübervaldkonda kasutatakse järjest enam mõjutustegevustes. "Praeguseks oleme ilmselt kõik mõistnud, et küberrünnakutest on saanud iga uue konflikti lahutamatu osa," ütles Paet. "Hiljuti oleme seda saanud tõdeda Ukraina näitel, kus kriisi algusest peale on Kiievi vastu korraldatud küberrünnakuid," lisas ta.

Paet tõi välja, et üha rohkem ja rohkem esineb maailmas poliitilistel põhjustel tekitatud võrguhäireid ning samuti on tihenenud katsed, kus püütakse mõne teise riigi või organisatsiooni võrkude üle kontrolli saada, mitte info hävitamiseks, vaid teenuste ja süsteemide usaldusväärsuse kahjustamiseks.

Lõpetuseks ütles Paet, et uute küberjulgeoleku ohtudega tegelemiseks on vaja terviklikku lähenemist. "Riikide valitsustel on siin kindlasti oluline roll mängida. Iga valitsus peab läbi mõtlema, kuidas reageerida küberrünnakule, mis halvab transiidi, tühjendab kodanike pangakontod, muudab pangakaartide kasutamise võimatuks või tekitab elektrikatkestuse. Samuti tuleb mõelda, kuidas riigid üksteist sellistes olukordades aidata saavad," ütles Paet. "Arvestades seda, et küberohtud riigipiire ei tunne, on nendega tegelemine kollektiivne vastutus. Ükski riik või organisatsioon ei suuda üksinda kõigi küberjulgeolekuohtudega tegeleda, mistõttu koostöö peab olema fookuses," lisas ta.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet korraldas täna, 3. juunil Euroopa Parlamendis Brüsselis kõrgetasemelise seminari "Cyber Agenda 2015". Seminari eesmärk oli kokku tuua küberjulgeolekupoliitika kujundajad, et ühiselt arutada küberjulgeoleku valdkonna väljakutsete üle. Ühtlasi andsid kõnelejad ülevaate, mis on nende töös 2015. aastal kõige olulisemad küberjulgeolekualased teemad.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb