Autor: Marta Jaakson • 3. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks riik, üks e-süsteem
Riik võiks kodaniku jaoks olla üks ja ühtne, ka selles, mis puudutab pakutavaid teenuseid, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Marta Jaakson.
Aivar Sõerd märkis maksuameti kohustuste ülevõtmist kommenteerides, et riiki võiks vaadata kui ühtset süsteemi. See on igati väärt mõte. E-riigina ei tohiks olla ületamatu, et kodanik ei peaks riigiga suheldes jooksma erinevates ametiasutustes, esitama samu dokumente ja tasuma tihtipeale ka riigilõivu.
See, et maksuameti süsteem IRIS võtab justiitsministeeriumilt kohustusi üle, on ühest küljest hea märk. Ühe kanali kaudu saab ettevõtja suhelda riigiga ja riik inimesega.
Dubleerimine raiskab aega
Praegu tuleb igas ametiasutuses oodata pool kuni üks tunnike dokumentide vormistamiseks, et teenindajale laua taga anda andmeid, mida ma juba mujal olen avaldanud ja mis on riigil tegelikult olemas.
Sõerd näeb, et uus e-maksuamet, mis peaks startima 2025. aastal, oleks rakendus, mis annab inimesele infotehnoloogilises keskkonnas ülevaate oma rahalistest kohustustest ning riigi nõuetest. Hea oleks luua rakendus, mis lisaks võimaldab säästa kodaniku aega ka teiste riigiteenuste tarbimisel.
Kui me juba e-residente kogume, võiksime luua lisaks heale e-maine kujundusele ka praktilise väljundi kodaniku suhtlemisel riigiga.
Avaliku sektori teenused saaks ja võiks süstematiseerida, et vähendada dubleerimist. Muu hulgas annaks see riigile rahalise kokkuhoiu, inimestele aga kiirema teeninduse.
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!