10. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestlased eelistavad pangaga suhelda e-kanalites

Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud pangandusmaastiku muutusi käsitleval arutelul tõdesid pankade esindajad, et üha rohkem igapäevapanganduse toiminguid on pangakontorist kolinud e-kanalitesse.

“Suur osa elanikkonnast saab internetis pangatoimingutega mugavalt hakkama ning kontorikülastusi jääb üha harvemaks. Samas tuleb siiski arvestada ka tõsiasjaga, et 14% elanikkonnast kaugkanaleid täna veel ei kasuta,” tõdes Swedbanki klienditeenuste divisjoni direktor Ulla Ilisson. Pangateenuste innovatsiooni osas on tema sõnul heaks näiteks just mobiilpangandus.“ Täna näeme me, et ligi 100 000 eestlast kasutab just mobiilipanka regulaarselt oma igapäevaste pangatoimingute teostamiseks. Kui kaks aastat tagasi ületasid mobiilimaksed esimest korda kontoris tehtavaid makseid, siis täna ületavad nad neid juba kümnekordselt – nii kiire on areng selles valdkonnas olnud,” lisas ta.

Pangaesindajate sõnul tuleb koos riigiga teha jätkuvalt jõupingutusi, et õpetada veel seni eemale jäänud inimesi tehnoloogiat kasutama. “Meie ülesanne on klienti harida. Kui paberivaba kontorilahendusega oleme seda juba mõnda aega teinud, siis järgmine samm on kaugnõustamise populariseerimine,” rõhutas SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

Jaeklientide kõrval on virtuaalne nõustamise oluline ka pankade äriklientidele. “Mis puudutab mobiilpangandust ja e-teenuseid, siis tuleb pankadel sinna ka üha rohkem investeerima hakata, et need kanalid esinduslikud ja mugavad kasutada oleksid. Pangad ei saa endale lubada igas võimalikus kohas betoonist maju, vaid peavad ajaga kaasas käima ja suhtlema klientidega mobiilsete seadmetega,” kinnitas Danske Panga ettevõtete panganduse divisjoni direktor Tõnu Vanajuur.

Nordea äristrateegia juhi Olavi Pakkoneni sõnul nõustatakse juba lähiajal enam kui pooled kliendid kaugkanalites. “Samuti on klientide huvi kasvanud erinevate kindlustus- ja investeerimistoodete vastu,” lisas Pakkonen.

LHV kõige värskem innovatsioon on aga mobiilse rahakoti rakendus, mis kasutab bitcoini tehnoloogiat ning muudab maksed virtuaalses keskkonnas sama mugavaks kui sularahaga. “Pangad peavad pidevalt uusi tehnoloogiaid testima. Cuberi-nimelise rakenduse arendusega plaanime ka Eestist välja jõuda ning lõplikult valmis tootega ka laiema avalikkuse ette tulla,” rääkis LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter ühest konkreetsest uuendusest, mis pangakliente e-kanalites ees ootab.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 12 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755