Hinrikus: mul on olnud õnne

Möödunud kolmapäeval toimunud investeerimisklubi üritusel ütles TransferWise’i asutaja Taavet Hinrikus, et tal on ingelinvesteeringutega õnne olnud.

“Olen saanud hulga rohkem tagasi võrreldes sellega, mis ma investeerisin,” ütles Hinrikus.

Mis olid olulisemad asjad, mida õppisid Skype’is töötades?

Kõige olulisemaks võib pidada head tiimi ja tarku inimesi. Suure ettevõtte ehitamisel on oluline see, et sa suudad koondada enda ümber kõige paremad töötajad ning nende eest ka hoolt kanda. Lõppude lõpuks on meeskond see, mis annab ettevõttele eelise teiste ees.

Kas Sul oli Transferwise’i loomisel ka mingeid isiklikke eesmärke?

Muuta maailma natukenegi paremaks paigaks. Selle tegemiseks on aga vaja ehitada globaalne ja edukas ettevõte.

Kas Transferwise’iga alustades oli hirmus pankade vastu minna?

Ei. Ilmselt selle tõttu, et olen sarnast asja juba Skype’i tehes kogenud. Siis olid meie vastaseks telekomid, mis on sama hirmutavad kui pangad. Kuid nad on ainult siis hirmutavad, kui sa lased endal hirmu tunda. Hakates mõtlema sellele, kuidas tehnoloogiat ära kasutada ja millised on targad viisid luua suurepärane toode, saad sa aru, et sul on tegelikult viis, kuidas neid rünnata ning neilt turuosa võita.

Kui me Skype’i lõime, käitusid telekomid täpselt samamoodi nagu Transferwise’i luues pangad – nad ei teinud mitte midagi. Nad kannavad sind maha, öeldes, et “see ei saa kunagi töötada, inimesed ei taha seda kasutada”, kuid mingi hetk, kui su äri on juba teatud suurusesse kasvanud, hakkavad nad sulle tähelepanu pöörama. Nad teevad seda ainult juhul, kui sa hakkad nendele haiget tegema. Kui aga sa juba neile haiget suudad teha, siis oled sa ka piisavalt suur, et nendega võidelda.

Kas mõni pank on näidanud üles huvi Transferwise ära osta või seda enda teenistusse rakendada?

Me ei müüks, nii et tegu oleks väga lühikese aruteluga.

Milline on Sinu filosoofia töötajaid palgates?

Palka kõige targemad inimesed ning palka inimesi, kellel on kõva sisemine ind asjade tegemiseks. Kui anda tarkadele ja motiveeritud inimestele vajalikud tööriistad, võib juhtuda suuri asju.

Transferwise on kasvanud meeletu kiirusega (umbkaudu 15–20% kuus – toim). Mis on nii kiiresti kasvamise suurimad väljakutsed?

Ma arvan, et suurim väljakutse on säilitada tasakaal korra ja kaose vahel. Eelmise aasta hakul oli meil 50 töötajat. Nüüd on meil rohkem kui 400. Seega tekib paratamatult üksjagu kaost.

Kirjelda enda aktsiaportfelli.

Läbi aastate on mu portfell olnud jaotatud erinevate investeeringute vahel. Aktsiate, kinnisvara, võlakirjade ja idufirmade vahel.

Milliseid investeerimisstrateegiaid või -filosoofiaid Sa kasutad?

See on keeruline teema. Kui sa tahad olla investeerimises hea, on vaja selle alla panna palju aega. Tuleb selgeks teha, mida sa oma portfellilt ootad ning kui paljuga oled nõus riskima. Kui teadmine, et võid kaotada oma investeeringust 10% hoiab sind öösiti üleval, siis ei peaks sa investeerima millessegi, millega seda juhtuda võib.

Ma ei ole kunagi omanud ühtegi avalikku aktsiat. Ma ei usu, et see, kui ma tund aega ühe ettevõtte majandustulemusi uurin, tähendaks, et ma suudan langetada parema otsuse kui professionaalsed investorid, kellel on parem ligipääs ettevõtetesse ja hulga rohkem informatsiooni.

Räägi palun lähemalt enda investeeringutest idufirmadesse.

Olen teinud ligikaudu 25 ingelinvesteeringut vahemikus kümnest tuhandest sadadesse tuhandetesse eurodesse. Mul on olnud nendega üksjagu õnne. Olen investeerinud mitmesse firmasse, mis on nüüdseks maha müüdud. Olen saanud hulga rohkem tagasi võrreldes sellega, mis ma investeerisin.

Kuidas Sa valid välja ettevõtte, millesse investeerida? Kas Sa teed fundamentaalse analüüsi, otsustad kõhutunde alusel vms?

Ma usun, et varajases staadiumis idufirma puhul fundamentaalne analüüs ei toimi. Excel on väga ohtlik relv ning seal saab kõike ette ennustada. Enamik, mida inimesed selle abil prognoosivad, kuulub pigem fantaasia valdkonda. Selle alusel saab küll teada, milline on ettevõtte finantsstruktuur, mistõttu on tal siiski oma koht olemas.

Kui investeerid varajases staadiumis ettevõttesse, siis investeerid sa meeskonda ja nende visiooni, kuigi see võib aja jooksul muutuda. Hea näide sellest on Instagram, mille Facebook ostis miljardi eest. Selle loojad alustasid plaaniga luua midagi hoopis teistsugust, kuid aru saades, et see, mida nad looma asusid, ei toimi, muutsid nad suunda. Seega on tähtis mõelda sellele, mis meeskonda innustab ning milleks nad võimelised on.

Mida Sa arvad inimeselt inimesele laenamise platvormidest?

Pean seda väga huvitavaks ja perspektiivikaks. Meie Transferwise’iga võtsime samamoodi ühe pangateenuse rahaülekannete näol ning ehitasime selle selliseks, nagu see peaks 21. sajandil olema. Leian, et see on igati loogiline ja mõistlik formaat, ning seda kinnitab ka loodud otselaenuplatvormide edu. Investorina olen huvitatud ka sellesse valdkonda investeerimisest.

Kas oled mõelnud Kreekasse investeerimisest?

Ma pigem jookseksin nii kaugele kui võimalik. Ma olin Kreekas paar kuud tagasi puhkusel ning olukord seal oli võrdlemisi depressiivne. Selge on see, et Kreeka tulevik on valuline.

Millised erinevused on Eestis ja Inglismaal äri ajamisel?

Eestis äri ajamine on minu hinnangul väga lihtne ja mugav. Alustades arenenud IT-valdkonnast, digiallkirjastamisest jms ning lõpetades sellega, et kõik on käe-jala juures, kõik inimesed tunnevad üksteist. Probleemiks on aga Eesti turu väiksus ja klientide vähesus. Samuti on raske on saada investoreid otseselt Eestisse investeerima. Investorid ei taha väga siia tulla, puhtalt näiteks selle pärast, et siia on vähe otselende. Seega peab ise nende juurde minema. Kui neile sinu äriidee meeldib, siis sa lisad ühe takistuse, öeldes, et sa tahad, et nad investeeriksid Eesti ettevõttesse, kuna nad ei tunne Eesti ärikultuuri ja seadusi. Palju targem oleks need takistused kõrvaldada ning minna investori juurde jutuga, et oleme ettevõte, mis paikneb Eestis, aga meie turundust korraldatakse Suurbritanniast. Nii et kui te investeerida soovite, saate seda teha Suurbritannia harusse, millel on IASi kvalifikatsioon (rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – toim). Niiviisi on hulga lihtsam investeeringut saada. Nad tulevad Eestisse, kui sul on erakordne ettevõte, kuid oleme ausad, enamik ettevõtteid ei ole erakordsed.

Kuidas kaitsta oma äriideed või prototüüpi selle eest, et keegi seda ära ei varastaks?

Ei saagi. Ning see ei olegi oluline. Kui sa oled oma idee suhtes kirglik ning oled selle kallal kõvasti tööd teinud ja vaeva näinud, siis ei suuda keegi pärast lühikest tutvustust seda sama hästi teha, kui sina. Kui suudab, siis ilmselt oligi see sitt idee. Hea näide sellest oleks Groupon (kuponge ja voucher’eid pakkuv ettevõte – toim), millel oli maailmas väga palju kloone ning lõpuks polnud kellelgi võimalik äri teha.

Enamjaolt muretsevad inimesed ideede varguse pärast asjatult. Ideed eraldiseisvalt on päris väärtusetud, selleks, et need toimiksid, on vaja pädevat meeskonda.

 

Osale arutelus

  • Urmo Andressoo

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tallinna Linnakantselei otsib INFOSÜSTEEMIDE ANALÜÜTIKUT

Tallinna Linnakantselei

01. november 2017

ERPLY otsib SÜSTEEMIADMINISTRAATORIT

Majandustarkvara OÜ

01. november 2017

Tallink is looking for a SENIOR DEVELOPER

Tallink Grupp AS

31. oktoober 2017

Arvamused

Teabevara