10. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarkvarainseneride keskmine palgasoov kerkis suvekuudel 2200 euroni (+4,8% võrreldes maikuu tööturu ülevaatega), tarkvaraarendajatel 2071 euroni (+7%), programmeerijatel 1880 euroni (-0,8%) ning IT-spetsialistidel 1411 euroni (+1%). Kogenud arendaja palgasoov algab aga Eestis 3000 euro piirilt.

„IT valdkonna populaarsus on toonud tööturule omajagu tööotsijaid, kelle oskused ja teadmised ei vasta tööandjate tegelikule vajadusele. Nõudluse puudumiseta ei saa aga värskelt valdkonda sisenenud tööotsijad ka kõrget palka küsida ning seepärast püsib keskmine palgasoov märkimisväärselt madalamal tasemel, kui kogenud IT-spetsialistil või IT-arendajal. Tööandja ei otsi endale lihtsalt kohatäidet IT toolile, vaid siiski kogenud arendajat või spetsialisti, kes, olgugi, et Eesti keskmisest märksa kõrgema palgaootusega, reaalselt ka ettevõtte kasvule kaasa aitab ning suudab tööandja poolt seatud eesmärke püüda“, kommenteerib tööturul toimuvat CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper.„IT-sektoris on jõupositsiooni haaramas aga uus põlvkond, kelle vajadused ja soovid erinevad kardinaalselt varasema põlvkonna ootustest. Kui IT-arendaja roll oli varasemalt ainult koodi kirjutada, siis täna ootavad Eesti tööandjad temalt ka suhtlemisoskust ning osalemist tootearenduses. IT-spetsialist peab suutma täna ka kliendiga suhelda ning saadud info ümber töötlema tehnilisse keelde," selgitab Käsper."Taolised soovid on mõjunud ka töövõtjatele ning ka uue põlvkonna IT-spetsialistid soovivad ettevõtte arengus kaasa rääkida või töötada mõne suurema eesmärgi nimel. Kui tööandja ei suuda talle pakkuda võimalust oma missiooni täita, siis muutuvad ka töövõtja tingimused kolmandiku karmimaks. Vanemarendaja positsioonist rääkides võib taoline töö iseloomu eripära tähendada pea tuhande eurolist palgasoovi erinevust. Töötajate üleostmine on loonud olukorra, kus töövõtjat ei huvita enam pelgalt rahanumber, vaid roll, mida ta nii ettevõttes kui ühiskonnas laiemalt täita saab,“ lisab Käsper.

Autor: Merlin Mägi, ITuudised.ee toimetaja