Autor: ITuudised.ee • 11. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

80% eurooplaste jaoks on internet mälupikendus

Arvuti mälukaart
Foto: Erik Prozes
Tänapäeva inimesed ei taha meelde jätta ega meelde tuletada infot, mida on lihtne internetist leida või digiseadmetele salvestatud andmete hulgast otsida. Meelsamini kulutavad nad oma mäluressursse, jätmaks meelde, kust täpselt internetis võib neid huvitavat infot leida.

Sellised järeldused tegid Kaspersky Labi eksperdid küsitluse põhjal, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas internet ja elektroonikavidinad mõjutavad info meeldejätmist ja meeldetuletamist.. Seega arvab enamik vastanutest, et infot ennast ei ole vaja meelde jätta, piisab, kui mäletada, kust seda leida võib. Vanusega see tendents suureneb.

See digitaalseks amneesiaks nimetatud sõltuvus üleilmsest võrgust peegeldab kiirenevat elutempot: 61% küsitletud eurooplastest märkis, et nad vajavad neid huvitavatele küsimustele vastust kohe siin ja praegu. Just seepärast otsib 36% kasutajatest vajalikku infot esimese asjana internetist ja ainult 6 inimest 10-st püüab vastust küsimusele kõigepealt ise meelde tuletada. Lisaks püüavad vaid vähesed kasutajad (39%) leitud infot meelde jätta ja iga neljas unustab selle kohe pärast kasutamist.Selles valguses ei ole üllatav, et 80% kasutajatest Euroopas peab internetti oma mälu- ja ajupikenduseks

Suurem osa (86%) uuringus osalenutest Euroopas on nõus, et tänapäeval on enamikul inimestest meeles pidada liiga palju telefoninumbreid, meiliaadresse või muid kontaktandmeid, selleks et neid kõiki oleks võimalik peast mäletada. Võimalik, et just seepärast eelistavad kasutajad selles küsimuses oma nutitelefonile loota: 34% vastanud kasutajatest märkis, et hoiavad kõiki vajalikke kontaktandmeid nutiseadmetes. Seega põhjustab andmete või nutiseadme kaotsiminek paratamatult stressi ja iga viiendat kasutajat haaraks selles olukorras paanika. „Internet ja digiseadmete kättesaadavus muudab meie mõtlemist: inimesed unustavad kiiresti sellise info, mis tundub neile olevat alati käeulatuses: võrgus või telefonis. See on muidugi mugav ja vastab täpselt ajastu vaimule. Tuleb siiski meeles pidada, et tehnoloogia küll rikastab ja hõlbustab meie elu, aga kasutaja jaoks väärtuslike andmete ja mälestuste asjakohase kaitse puudumisel võivad need tänapäeval ähvardavate küberohtude tõttu alatiseks kaotsi minna. Just seepärast püüame me Kaspersky Labis välja selgitada, milline info on kasutaja jaoks väärtuslik, ja aidata tal oma digimaailma usaldusväärselt kaitsta,” märkis Kaspersky Labi juhtiv viirusetõrjeekspert David Emm.Kaspersky Lab on maailma suurim eraomanduses ettevõte, mis on spetsialiseerunud IT-turvalisust tagavate tarkvaralahenduste väljatöötamisele. Ettevõte on üks neljast juhtivast Endpoint Security klassi kaitsesüsteemide tootjast maailmas. Juba üle kuueteistkümne aasta pakub Kaspersky Lab tõhusaid kaitselahendusi suurfirmadele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ja kodukasutajatele. Suurbritannias registreeritud Kaspersky Labi tehnoloogia ja lahendused kaitsevad enam kui 400 miljonit kasutajat peaaegu 200 riigis üle kogu maailma.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755