Tehnoloogia areng muudab äri nutikamaks

Aastal 2000 tundus meile, et jutt kiirest e-kirjavahetusest ning uudiste lugemisest taskutelefonis kuulub ulmevaldkonda. Aastal 2015 mõistame, et juba viie aasta pärast ei juhi me distantsilt mitte ainult koduseadmeid, vaid ka autot ja isegi tervist, räägib Eesti Telekomi asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner.

Ligi viis aastat tagasi toimus internetiajastu murrang, kus asjade, näiteks majade, hooviväravate, autode jne arv internetis kasvas suuremaks kui seal toimetavate inimeste arv. Miks me peaksime ise midagi kruttima, kui asjad võiksid olla targemad kui meie, lubades meil elada turvaliselt ja säästlikult? Me oleme juba kodu ja takso telefoni toonud – viie aasta pärast jälgime mobiili kaudu oma autot või mootorratast, teades pidevalt selle asukohta, kütusetaset ja rehvirõhku. Samuti on tulevikus sõidukitel otseühendus esindusega, kuhu lähevad andmed, kui mõni osa vajab vahetamist. Sõidukiomanik ei pea meeles pidama kilometraaži või hooldusvälpasid, vaid saab õigel ajal esinduselt kõne palvega tulla hooldusesse.

Teadmatusse on raske tagasi pöörduda

Loomulikult tekib küsimus, kas meil on ikka sellist andmetulva vaja. Aga mõelge 5–10 aasta tagusele ajale, kui Facebookiga liitusite – kas te pole oma sõprade tegemistega nüüd palju rohkem kursis? Samamoodi on automaatse kodujuhtimisega: kui oled juba mingi aeg elanud nii, et tead täpselt, mis su kodus toimub, siis ei kujuta sa enam teadmatust ettegi.

Isiklikust kogemusest võin tuua näite, et minu Tark Kodu valvab 10 euro eest kuus kõikide koduste elektriseadmete korrasolekut, reguleerides ka iseseisvalt elektrikütet ja säästes sellega talvekuudel küttelt 50–60 eurot kuus. Nii et juba esimese kuuga hakkas kodujuhtimine mulle raha tagasi teenima. Minu Tark Kodu teab tänu spetsiaalsetele võtmehoidjatele alati, kus asuvad mu võtmed; ma saan internetiprogrammi kaudu vaadata, kas uksed-aknad said suletud, teler ja triikraud välja lülitatud, ning panna kaugjuhtimisega tööle joogikülmiku või ahju, kui sõbrad on külla tulemas. Kui praegu jälgin mina kodu, siis varsti hakkab kodu mind ja mu harjumusi jälgima ning viie aasta pärast ei pea ma tõenäoliselt enam isegi tuppa astudes tulelülitile vajutama.

Andmete kasutus on laiem

Kui sammuke edasi astuda, siis võime mõelda ka nii: miks ei võiks tulevikus ilmajaamad arvestada oma töös inimeste kodujuhtimisest saadud temperatuurinäitusid, et täpsemat ajalugu ja prognoosi koostada! Samuti oleksid autode vibratsiooniandmed koos GPS-seadmega kasulikud maanteeametnikele, kes saaksid nii adekvaatset teavet maanteede ja väiksemate teede seisukorra kohta.

Lisaks eraisikutele mõeldud põnevatele lahendustele annab tehnoloogia uusi võimalusi ka äris. Näiteks elektrienergiaettevõtted võivad pakkuda raha selle eest, et saavad ise juhtida kodude ja büroode konditsioneeri ning küttesüsteemi energiakasutust, sest elektrivõrgus puudub salvestusvõimalus ja ületootmine on kallis. Vabadus suunata ise ülejäänud elekter seadmetesse annaks neile võimaluse kogu toodetud energia ära kasutada.

Kindlustusettevõtted hakkavad arvatavasti tegema autosse paigaldatud andurite abil personaalseid kindlustuspakkumisi inimese sõidustiili ja harjumuste järgi. Ja näiteks kaugjuhitava kodu puhul võiks kodukindlustus olla tunduvalt soodsam, sest häirete puhul annab süsteem kohe märku ning seega on hüvitatavad kahjud kindlasti palju väiksemad.

Paljude ettevõtete äriprotsessides on infotehnoloogia juba praegu konkurentsis püsimiseks hädavajalik. Näitena võib tuua logistikafirmad, mis pakuvad  juba aastaid pakkide jälgimisteenust, ning Oskando teenuse, mis võimaldab mobiilvõrgu vahendusel jälgida ja juhtida mitmesuguseid liikuvaid objekte. Samuti tootmisliinid, kus elektroonika aitab vältida liini seiskumist.

Nutitehnika on jõudnud ka meditsiini – nutikäekellad mõõdavad sammude arvu, inimese kaalu, füüsilist aktiivsust, kaloreid ning neid saab kombineeritult programmi kaudu jälgida. Tänu laiemale teadlikkusele saavad inimesed ise oma tervist juhtida, jälgides une kvaliteeti ja sügavust, meeleseisundeid ning haigusmustreid. Terviseteadlikumad inimesed on atraktiivsemad ka tööandjale.

Selliseid seadmeid kasutatakse juba väga aktiivselt Rootsi sotsiaalhoolekandes. Tänu nutiseadmele jälgib valvesüsteem, kui palju üksi elav pensionär liigub ja milline on tema tervise seisund, ning annab kohe märku, kui on kõrvalekalded. Võrreldes haiglapäeva tasuga või meditsiinitöötaja külaskäikudega on see suur kokkuhoid riigi sotsiaalvaldkonnale.

Tervise tasandil on nutikaks väljamõeldiseks ka näiteks hambaharja ühendamine äpiga, mis ütleb kohe, kas laps pesi hambaid nii pikalt ja tõhusalt, kui vaja. Kui nutihambaharja ja tavahambaharja hinnavahe on kaks eurot, aga üks on palju efektiivsem hammaste tervise seisukohast, siis eelistavad lapsevanemad kindlasti tagasisidet andvat harja.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, kaasautor

    Gerli Ramler, kaasautor

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

22. oktoober 2017

Tallinna Linnakantselei otsib INFOSÜSTEEMIDE ANALÜÜTIKUT

Tallinna Linnakantselei

01. november 2017

Tallink is looking for a SENIOR DEVELOPER

Tallink Grupp AS

31. oktoober 2017

Arvamused

Teabevara