28. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tammiste sõnul on Google ja Facebooki arendused eelkõige planeeritud internetiga katmata aladele, näiteks Uus Meremaale ja Brasiiliasse. Arendusega soovitakse ligipääs internetile luua ligi miljardile kasutajale. "Eestisse internetti jagavad õhupallid ja droonid kindlasti ei jõua, sest need tehnoloogilised lahendused pole kuigi stabiilsed. Näiteks võib tuul õhupalli minema lennutada, droon võib alla kukkuda jne. Eestis panustatakse endiselt kaabliga ja mobiilse interneti arendamisele, mis aga ei tähenda, et uusi arendusi ei tehtaks," ütles Tammiste.

Linnar Viiki hinnangul on regiooniti interneti tarbimise vajadus erinev. "Arendusi tehaksegi lähtuvalt turu vajadustest. Meie regioonis saab lähiajal määravaks kindlasti asjade internet ehk Internet of Things," sõnas Viik.

Tammiste sõnul peaks IOT arenguga peatselt olema internetti ühendatud 50 miljonit asja, mis kõik omavahel suhtlevad inimese sekkumiseta. "Juba järgmisel aastal on eeldatavasti umbes 20% maailma ostuotsustest tehtud asjade poolt. Ehk siis reaalsuseks saab unelm, kus külmkapp tellib õlut, kui see otsa saab."

"Rootsis näiteks on Ericssoni ja Volvo uurimislaborites arendamisel ja katsetamisel projekt, mille raames auto pidurid ühendatakse 4G võrku ja kui eesoleval auto teeb hädapidurdamise, siis pidurdatakse ka taga sõitvat autot. Nii saab vältida otsasõitu, mis on kõige levinum autoavariide põhjus. Ka see on internet – tõeline asjade internet," selgitas Tammiste.

Arutleti ka selle üle, et tulevikus võiksid ringi liikuvad autod ise internetti transportima hakata ning mastid ja kaablid jääksid ajalukku. Kui kõik (autod, asjad, inimesed) on internetis, siis muutub autode omamine mõttetuks, sest ideaalis võiks ju olla nii, et autot vajav inimene hõikab internetis, et tahab sõita mingisse kindlasse kohta ning esimene vaba auto võtab ta lihtsalt peale. Ja toimub üle interneti inimeste logistika optimeerimine.

Lõpetuseks tõdes Linnar Viik, et interneti areng pole seotud mitte inimeste vaid valdkondadega. Mõningates valdkondades on internet alakasutatud. Järgneva 10 aasta jooksul saab olema kaasatud hulk valdkondi: haridus, töötlev tööstus, tervishoid, energeetika, transport, logistika jne. Need valdkonnad saavad olema oluliselt rohkem internetiseeritud.

Saadet saab järelkuulata siit.

Autor: Ingrid Piirsalu, Eesti Telekom AS