Leiburi ja Ragn Sellsi IT-investeeringute põhimõtted

IT-investeeringud
Ragn Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

Investeeringud tehnoloogiasse saavad olla edukad vaid siis, kui neid ei käsitleta IT-projektina, vaid äriprotsesside arendamisena, on Leiburi üks IT-investeeringute põhimõtetest.

Ehkki paljud ettevõtted näevad IT-s endiselt pigem kulu, on ka erandeid, kes uudsete lahendustega ettevõttes efektiivsust ja konkurentsieelist otsivad. Üks selline firma on Äripäeva Toidutööstuste TOPi andmeil edukamaid siinseid toidutootjaid, pagaritööstus Leibur. Ettevõtte finants- ja IT-juht Merle Poolametsa sõnul püütakse Leiburis ja selle omanikfirmas VAASAN Grupis IT-arendamisega tööd efektiivsemaks muuta, panustades selleks aastas 100 000 eurot ehk kolmandik investeeringutest.

Kuidas töötada targemini?

Tehnoloogia rolli ettevõtte arengus rõhutab ka Ragn Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. “Lisaks valdkonnapõhiste teadmistega panustamisele on neil oluline roll just sisemise dialoogi loomisel erinevate üksuste vahel, pakkudes terviklahendusi,” selgitas ta. Võtmesõnad on koostöösoov ja paindlikkus. IKT-le on oluline ettevõttesisese kliendi rahulolu kasvatamine. “Otsime pidevalt lahendusi, kuidas lihtsustada kasutajakogemust ehk vähendada vigade tekkimise võimalust ja andmete sisestamisele kuluvat aega,” lisas ta. Ettevõttele on hetkel olulisim leida võimalused efektiivsuse tõstmiseks ehk kuidas teha sama inimeste arvu juures ära suurem maht. Kuidas töötada targemalt?

Eesmärk: paberimajandusest vabaks

“Efektiivne töökorraldus on kindlasti ärimahtude kasvu üks eeldus. Võib isegi öelda, et IT arendamine, näiteks Leiburi süsteemide integreerimine meie klientide IT-süsteemidega, on pigem hügieenifaktor, aga mitte konkurentsieelis,” selgitas Poolamets. Tarneahelasisene IT-integratsioon vast ongi tema sõnul lähiaja üks suuremaid võimalusi äriprotsesse tõhusamaks muuta ning seeläbi tagada oma äri jätkusuutlikkus ja kasv.

Leibur investeerib nii töötajate teadmistesse kui ka töövahendite uuendamisesse. “Lisaks otsime uusi lahendusi, et toetada müügiinimeste igapäevatööd muutunud ärikeskkonnas ning vähendada paberil liikuva info mahtu erinevates tarneahela etappides,” tõi Poolamets välja.

Vähem vigu, parem ja täpsem info

Lähitulevikus on Leiburile suureks sammuks paberil saatedokumentide mahu vähendamine. Enamike investeeringute puhul on peamiseks eelduseks, et see võimaldab kulutada andmete töötlemisele vähem ressurssi ja saada süsteemist kvaliteetsemaid ning süstematiseeritumaid andmeid ning seeläbi toetada äri arengut.

Leiburi ja Ragn Sellsi IT-investeerimise põhimõtted:

  1. Sisse pandud raha peab tagasi tooma
    Leiburi suhtumine IKT-investeeringutesse pole aastatega muutunud, pigem on küsimus võimalustes ja prioriteetides. Investeeringud saavad olla edukad vaid siis, kui neid ei käsitleta IT-projektina, vaid äriprotsesside arendamisena, sest iga investeering peab lähtuma äriprotsessidest.
  2. Kuidas äri arenguga siduda?
    Sellest tulenevalt on vähe selliseid investeeringuprojekte, mille meeskonda võivad kuuluda vaid spetsialistid. Väliste konsultantide kaasamisel on äärmiselt oluline, et nad mõistaksid ja tunneksid ettevõtte reaalseid protsesse ning suudaksid pakkuda optimaalseid ja äritoetavaid lahendusi.
  3. Aktiivne üksus areneb ise
    Ootused IT-inimestele on Ragn Sellsi kogemusel muutunud – kui enne oodati eelkõige tugevat tehnilisi teadmisi ja IT-l tekkis võimalus nende teadmistega paljusid projekte oponeerida ja nautida teatud priviligeeritust, siis täna võtab IT-üksus ise juhtrolli ja teeb ettepanekuid, kuidas süsteeme arendada, muutes neid kasutajasõbralikumaks või leides lahendusi, mis aitavad ettevõttel muul moel efektiivsemaks muutuda.
  4. Iga äri on oma näoga
    Ei tasu vaadata IKT-arendusi kui pelgalt eelarvet koormavat kulurida. IKT-arendused võimaldavad ja kohustavad kaasata erinevate valdkondade inimesed arendusprojektidesse. Lähtuda IT-projektide juures oma vajadustest ja mitte kopeerida teiste lahendusi.
  5. Koostöö õpetab
    Leiburi IT tugevus peitub rahvusvahelises koostöös teiste kontserniettevõtetega, kombinatsioonis kohaliku turu ja kliendi tundmisega. Ettevõtte IT-spetsialistid lähtuvad oma tegemistes alati kliendist, kes tihtipeale on ettevõttesisene.
  6. Kuidas rääkida üht keelt?
    Oluline on tekitada dialoog äriüksuste ja IKT vahel. Tihti on Ragn Sellsi kogemusel konflikti kohaks see, et räägitakse justkui erinevat keelt – IKT ei saa aru, mida äripool räägib ehk soovib tellida ja äripool ei suuda IKT-le selgeks teha, mida ikkagi soovitakse arendada või kas see on ka firma reaalne vajadus. “IT-osakonnad peaksid töötama nagu NASA. Sa räägid neile väljakutsest ja neil lähevad silmad põlema, et kuidas seda lahendada,” selgitas Vääna.
  7. Kui turul pole, too ise
    Ragn Sellsis hinnatakse uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Kui ei ole turult leidnud sobivat, on ettevõte ise julgenud arendada endale sobivaid süsteeme. Edu aluseks on olnud alati väga selge vajaduste tuvastamine, tellimuse kirjeldus IKTle ja heal tasemel projekti teostus IKT inimeste poolt.

Artikkel ilmus Äripäeva IT-TOPi erilehes.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Derivco is looking for a VIDEO PRODUCTION SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT (H5) DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Käsi­raamatud