23. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

BNS Live sarja debatil arutavad maksuameti juht Marek Helm, ettevõtja Jaan Pillesaar, Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, ametiühingujuht Peep Peterson ja rahandusminister Sven Sester selle üles, mis on ettevõtlus ja miks maksude optimeerimine.

Viimaste nädalale jooksul on lahvatanud terav debatt selles osas, kas ja kuidas kasutatakse OÜsid tööjõumaksude varjamiseks.  

Marek Helm ütles täna, et räägime ainult 3 kohtuotsusest, mida maksuamet aastaid ootas, et mitte teemaga enne tegeleda. "Meie eesmärk oli oodata ära selgus riigikohtu poolt, uut olukorda tahame edasi anda läbi nõustamistegevuse, mille kohta tegime eelmine nädal nüüd teate, et hakkame seda tegema. Seda väga konkreetses alas, mida riigikohus ka kirjeldas. See oli plaan, aga eelmine nädal tuli sellele juurde rida muid teemasid, millega tekkis selgus, et teema vajab otsast peale lahti seletamist," nentis Helm.

Igor Rõtov märkis, et see on väga üllatav, milline üliterav arvamuste polariseerumine pärast seda maksuameti teadet tekkis. "Praegu on see lahenenud, on näha, et ühiskond otsib mõistlikku selgitust," lausus ta.

Helmi sõnul on maksuamet suhelnud 80 ettevõtjaga, kelle puhul nähtub esialgsetest andmetest, et nad võiks kuuluda selle kolme kohtuotsuse fookusesse. "Esialgu peab käima suhtlus meie ja ettevõtjate vahel, see on väga töine ja konstruktiivne. Vaid paar erandit, aga enamus neist on väga positiivsed, et niimoodi võetakse ühendust ja püütakse selgusele jõuda, et kas nemad ettevõtjana peavad mingeid korrektuure tegema või võivad samamoodi edasi minna," ütles Helm.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et tahab ettevõtjaid rahustada, sest ühelt poolt riigikohtu otsused sillutavad teed reguleeritud õigusloomele, aga mingeid täiendavaid koormaid ei taha riik praegu tekitada. "Maksuamet oli aastate eest selge kontrollorgan, ta on muutunud üha enam nõu andvaks organisatsiooniks. Vaadates viimaseid sõnumeid, pidevalt tahab MA teha olemasolevate seaduste raames, kuidas endast ettevõtjate heaks maksimum anda. Selge on, et ettevõtteid asutatakse, et omanikule max kasu teha, aga seadust tuleb täita," rääkis Sester.

Sester kinnitas, et rahandusministeerium hakkab ette valmistama juhendeid, et olukord oleks arusaadav. "Olen saatnud mitmetele ettevõtlusorganisatsioonidele kutse, et tulla kokku novembri alguses tulevaste muudaduste selgitamiseks," märkis ta.

Peep Peterson samas lisas, et ta ei leia, et neid piire peaks väga detailselt ette kirjutama, ka vähem teenival inimesel peaks jääma arusaamine, et töö on töö.

Pillesaar kirjeldas olukorda ettevõtja silmade läbi. „Kohtusin mõne advokaadi ja audiitorbüroo juhiga, kes andsid mulle oma tõlgendused kohtulahenditest ja MA juhendist. Selgus see, et seaduses on hiigelsuur auk, ka parimad maksueksperdid ei oska öelda enam, mis on hea ja õige lahendus,“ rääkis Pillesaar. „Hea tahtmise korral võiks 100 protsenti  Eesti ettevõtjaid maksupetturiteks tembeldada nende kohtulahendite põhjal. Õnneks pole tahet seaduseid nii tõlgendada, kuigi saaks." Pillesaar lisas, et maksuamet on tegelikult väga heatahtlik.

Pillesaar tegi ettepaneku, et kui on ettevõte, kus makstakse dividende, mitte palka, siis taandada maksumaksmine inimeste peale, kes ettevõtte taga on. "Vaadata, palju ta erinevatest ettevõtetest palka saab, et maksaks ka miinimutasemel sotsmaksu. Sotsmaks olek 117 eurot kuus minimaalselt, mille inimene igal juhul ära maksaks."Pillesaare sõnul on tööjõu maksustamine  üldse ajast ja arust. „See sai alguse möödunud sajandi alguses. Taheti kaitsta töötajat, sellepärast hakati tööjõudu kõrgelt maksustama, et teda kaitsta kurja kapitalisti eest,“ rääkis Pillesaar. „Tänane olukord on vastupidine, täna on 70-80 protsenti tark majandus, tootmisvahend on tema pea, see pole kapitalisti oma. Kõik inimesed tahavad ise otsustada, kas nad on ettevõtjad või töövõtjad.“Pillesaare kinnitusel on enamik oü-tamisest loomulik majandusprotsess. „Alla 2 miljoni eurose käibega mikroettevõtted on raske valiku ees, kui tuleb töötaja ja ütleb, et teeb ise firma- tulevast ettevõtjat on tööandjal hädasti vaja, ütleb, et müü mulle vähemalt teenust,“ selgitas Pillesaar.  „Kas on siis selline maksueelis ettevõtjal, et on vaja maksuametiga suruda?“Pillesaare väitel jääb maksuvõit mõnesaja euro piiresse kuus, kogu selle 200 euro eest võtab inimene väga suure ettevõtlusriski, sest viie aasta pärast enamus ettevõtteid enam ei tegutse.  „Ta saabki selle raha üpris õiglaselt selle eest, et ta võtab riski, laeb teise töökoha, mille pealt omakorda laekuvad maksud. Tänu selle ettevõtja eksisteerimisele saab riik rohkem maksutulu, mitte vähem,“ kinnitas Pillesaar.Pillesaare sõnul jääks kogu oütamine ära, kui sotsmaks poleks nii kõrge, ka sotsmaksu lagi juba hoiaks seda ära.Täispikka artiklit saab lugeda Äripäevast.

Autor: Mari Mets, Äripäeva ajakirjanik