10. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas videopangandus kaotab pangakontorid?

Videopanganduse tarkvara LiveBank Eesti esindaja Paavo Pauklin.
Foto: Erakogu
20. aasta suurim innovatsioon panganduses on olnud interneti- ja mobiilipank. Euroopa suurimates pankades on aga kasutusel juba uus tehnoloogia, mis võimaldab kõiki panga teenuseid teha läbi interaktiivse video panga.

Videopanganduse tarkvara LiveBank Eesti esindaja Paavo Pauklini sõnul võimaldab videopanganduse kasutuselevõtt vähendada oluliselt pangakontorite arvu. „LiveBank tarkvara lisatakse panga enda süsteemidesse, mis võimaldab nutitelefonis, süle- või tahvelarvutis videopildi vahendusel teha kõiki pangatoiminguid, alates laenude ja krediitkaartide taotlemisest kuni kontode avamise ja sulgemiseni,“ selgitas Pauklin. 

„Videopank võtab pangalt ära vajaduse avada uusi kontoreid ja hoida käigus suurt osa olemasolevast kontoritevõrgust, mis enamasti on suurim põhjus pangateenuste hinnale. Videopank annab kliendile ja ka pangale mänguruumi, sest võimaldab pakkuda täisväärtuslikku klienditeenindust 24 tundi päevas ning 7 päeva nädalas.“ 

Üks esimesi pankasid, kes võttis interaktiivse videopangandusteenuse kasutusele oli mBank Poolas. Praeguseks suudavad nad juba 90% traditsiooniliselt pangakontoris pakutavestest teenustest pakkuda üle LiveBank video kanali.

Videopanga idee tuumaks on nähtamatu panganduse idee, kus pank ei pea olema kliendist kõikide oma võimalustega kaugemal kui mõni klahvivajutus nututelefonil ning sisuline suhtlemine toimub näiteks mobiil-IDga autentimise järel planeedi igast punktist iga kell. 

„LiveBank võimaldab kliendiga suhtlusprotsessi ajal arvutiekraani ka jagada - vaadata laenuvorme või liisingu kalkulaatoreid ning mängida ekraanil läbi erinevaid stsenaariume. Näiteks oma laenusumma ja makseperioodi kulukusest, pakkuda reaalsete materjalide alusel investeerimisnõu, vaadata läbi pensionisambaid, analüüsida kliendi rahalisi võimalusi  ja nii edasi. Suhtluse lõpuks lubab LiveBank süsteem ka ID-kaardi või Mobiil-IDga autentides viia läbiräägitud tehing ka reaalse lõpuni - ja seda kõike ühes ja samas suhtluskanalis,“ toob Pauklin välja videopanganduse eelised. 

Videopangandus loob Pauklini hinnangul uue võimaluse pangaga suhtluseks ka kuulmispuudega inimestele, kellele seni ei ole Eestis piisavalt tähelepanu pööratud. „Videopanga kasutuselevõtt võimaldab pakkuda viipekeelset klienditeenindust digitaalsetes kanalites, ilma, et viipekeele kasutaja peaks ootama tõlgi järele või lootma, et pangas on juhuslikult inimene, kes viipekeelt oskab.“

Suuremad pangad, kes on tänaseks LiveBank tarkvara kasutusele võtnud on Commerzbank Group Saksamaal ja ING, mBank, SK Bank ja Santander Group Poolas. Peagi on oodata LiveBanki kasutuselevõttu ka Soomes, Norras ja Taanis.

„Kokku on neil pankadel 28 miljonit klienti, kuid sellele ootame tugevat lisa järgmise aasta jooksul kui uued pangad on LiveBank tarkvara kasutusele võtnud,“ sõnas Pauklin. 

Millal Eesti pankades videopangandus kasutusele võetakse, seda Pauklin veel täpselt ei ütle, kuid läbirääkimised tema sõnul käivad ning pangad on näidanud üles suurt huvi. Kui Eestis oleks võimalik ka pangakontode avamine ilma kontorisse tulemata, siis oleks loogiline, et ka kogu järgneva kliendisuhtluse teeb klient pangaga digitaalseid kanaleid pidi. „Eks paistab, kes esimese julge sammu teeb. Fakt on see, et lähima paari aastaga muutub videopank regulaarseks pangateenuseks ning hetkel võidab sellest kõige rohkem kiireim reageerija.“

Autor: Merlin Mägi, ITuudised.ee toimetaja

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755