Autor: ITuudised.ee • 15. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"E-residentsus on uus majandusruum, milles on peale meie endi praegu üle 8000 eksperimenteerija 130st riigist, kes soovivad näha võimalikult palju uusi teenuseid," selgitas ta. Samas on e-residentide arv skaleeritav miljonitesse. "Peamiseks takistuseks oma turu suuruse mitmekordistamisel on vaid meie enda võime pakkuda e-residentidele lisaväärtust," märkis Kotka.

Praegu on tema sõnul Eestil e-residentidele pakkuda vaid mõned lihtsad teenused. "Alates augustist on äriregistris e-residentidega seotud ligi 600 ettevõtet. Avatud on pangakontosid, kasutatakse digitaalse allkirjastamise ja autentimise teenuseid, aga kokkuvõttes ei ole see toonud Eesti majandusele märkimisväärset tulu. Miks? Miks ei jäta e-residendid iga kuu tuhandeid eurosid Eestisse," küsis Kotka Äripäevas ilmunud arvamusloos.

"Piltlikult on meil praegu turuplats 8000 inimesega, kes on võtnud vaevaks maksta 50eurone pilet, et tulla laadale, aga letid on tühjad ja heal juhul võib leida suure otsimisega paar toodet ja teenust. Nii munad kui ka kanad ootavad," näitlikustas ta.

Kotka sõnul võiks avalik sektor samuti rohkem kaasa aidata uue turu tekkimisel. "Näiteks nullbürokraatia raames läbi viidav maksu- ja tolliameti initsiatiiv kaotada väikeettevõtetel eraldi info raporteerimise kohustus, juhul kui nad ei arvelda sularahas ja on oma pangakonto või raamatupidamissüsteemi avanud EMTA-le. Eesmärk – ettevõtja saab keskenduda ainult oma teenuste ja toodete arendusele ning müügile ja igasugune riigiga seotud mittevajalik asjaajamine on viidud miinimumini," sõnas ta.

See oleks teretulnud lihtsustus Eesti ettevõtjatele, kuid omaks Kotka kinnitusel väärtust ka e-residentide jaoks. "Keskkond, kus sa saad distantsilt juhtida oma ettevõtet ja pangakontot ning ei pea vaeva nägema keeruka raporteerimisega, on igal juhul ahvatlev ja motiveeriks meie majanduskeskkonnaga siduma," sõnas ta.

Eesti peaks Kotka sõnul pakkuma oma probleemivaba majanduskeskkonda viisil, kus automaatselt jagatakse teavet riigiga, kus e-resident on maksuresidendiks ning see kõik toimuks e-residendi teadmisel ja heakskiidul.