Autor: ITuudised.ee • 26. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Cybernetica Eestist pääses ELi küberpoliitikat kujundama

ASi Cybernetica juht Oliver Väärtnõu.
Foto: Oliver Väärtnõu
Kümme kübervaldkonnaga seotud ettevõtet sõnastasid Euroopa Komisjoni palvel küberpoliitika kujundamise põhimõtted, Eestist osales töögrupis AS Cybernetica. Mis tulemuseni nad jõudsid?

Konverents toimub 8. märtsil 2016 Viru hotelli ruumis Bolero

ESIMENE PLOKK: Ülevaade maailmas ja meil toimuvast09.45 - 10.00 moderaatori avasõnad 

10.00 - 10.30 Eesti pilvetööstuse areng. Esineja kinnitamisel

10.30 - 11.00 Maailmapanga raport. World Bank "Digital Dividends" report 2016. Küberturvalisus ja äririsk. Cybernetica turundusjuht Siret Schutting

11.00 - 11.30 Pilve turvalisus. Sertifitseerimiskeskuse juhatuse liige Kalev Pihl 

11.30 - 12.00 Turvaline pilve arhitektuur. Eesti Vabariigi IT-arhitekt Andres Kütt

LÕUNAPAUS 12-13

TEINE PLOKK: Konflikt? 

13.00 - 13.30 Riigipilv - turvalisus ja risk ärile. MKMi esineja kinnitamisel 

13.30 - 14.00 Azure'i kasutamine turvalise pilve loomisel. Microsoft Balti regiooni juht Rain Laane 

14.00 - 14.30 Uus viis salajaste isikuandmete töötlemiseks. Sharemindi ühissalastuse meetod. Sharemindi looja Dan Bogdanov, PhD

14.30 - 15.00 Aruteluring esinejate vahel 

KOHVIPAUS 15-15.15

VIIMANE PLOKK: Väga praktilised lahendused

15.15 - 15.45 Suure ettevõtte praktiline kogemus turvalise pilve loomisel. Esineja kinnitamisel

15.45 - 16.15 Keskmise suurusega ettevõtte praktiline kogemus turvalise pilve loomisel. Esineja kinnitamisel

16.15 - 16.45 Väikese suurusega ettevõtte praktiline kogemus turvalise pilve loomisel. Esineja kinnitamisel

16.45 – 16.55 Konverentsi lõpetamine

Eriti varase registreeruja hind on 219 eurot (km-ga 262,8 eurot). Osalemissoov palun saata [email protected]

Kui soovite tutvustada oma ettevõtet Äripäeva ITuudised.ee ja Cybernetica Pilvekonverentsil, siis võtke ühendust [email protected], tel 5531442

Registreerimise tingimusedKonverentsi kõige varasema registreeruja soodushind kuni 9. veebruarini on 219 eurot (km-ga 262,8 eurot). Alates 10. veebruarist kehtib tavasoodushind 249 eurot (km-ga 298,8 eurot) ja 25. veebruarist on täishind 295 eurot (km-ga 354 eurot). 

Konverentsi sihtgrupp

• IT turvalisuse eest vastutaja ettevõttes või riigiametis• Ärisaladuse ja delikaatsete isikuandmete kaitse eest vastutaja ettevõttes ja riigiasutuses• IT juhid• Infosüsteemi analüütikud ja arhitektid• IT toe pakkujad• IT eest vastutav tippjuht• Pilveteenuste pakkujad• IT ettevõtte omanikud, juhid, spetsialistid• IT audiitorid• Audiitorid, juhtimiskonsultandid• Riskijuhid• Kvaliteedijuhid, arendusjuhid

Eile esitlesid ettevõtted oma aruannet Euroopa Komisjoni  digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinikule Günther Oettingerile. Lisaks Cyberneticale olid selle koostajate seas Thales, Atos, Airbus, BBVA, BMW, Deutsche Telekom, Ericsson, F-Secure ja Infineon.

Aruande sünnilugu avab ASi Cybernetica juht Oliver Väärtnõu.

Kuidas pääses Cybernetica seda dokumenti koostama? 

Töögruppi kutsuti kümme Euroopa küberjulgeoleku liidrit, nende hulgas ka Cybernetica. Me paistame Euroopas välja kui väga innovatiivne keskmise suurusega ettevõte, kes teeb koostööd oma ala tipptegijatega – sh DARPAga Ameerika Ühendriikidest, osaleb Euroopa Liidu teadusprojektides ning arendab missioonikriitilisi info- ja küberturbelahendusi erinevatele riikidele. Meie tegusid teatakse.

Lisaks peab vaatama seda, kuhu sektor areneb – küberturbes muutub järjest olulisemaks riiklike kriitiliste infosüsteemide teema, eriti e-riigi teenuste jõulise arenguga. Cybernetica kui Eesti x-tee autor, internetivalimiste arendaja ja e-riigi teenuste juurutaja neljal mandril paistab selles osas kindlasti välja.

Mis oli töögrupile püstitatud ülesanne?

Töögrupi esmane eesmärk oli teha soovitusi Euroopa küberjulgeoleku tööstuspoliitika aluste loomiseks. Laiemas kontekstis on aga Euroopa Komisjonile saanud selgeks, et ilma vastava poliitikata ei ole Euroopa ettevõtted maailmaturul konkurentsivõimelised.

Näitena – tänane Euroopa küberturvalisuse turg on suhteliselt killustunud – me oleme olukorras, kus USAs on sisuliselt neli küberturbe ettevõtet ja Euroopas umbkaudu kakssada. Mõistagi tekitab see olukorra, kus teatud kompetentse saaks kasutada efektiivsemalt, suurema massiga oldaks konkurentsivõimelisemad ka välisturgudel. 

Tööstuspoliitika ise jaotub kaheks – kuidas tekitada Euroopast maailma kõige turvalisem internetiühiskond ning kuidas siinseid ettevõtteid abistada (nn cybercecurity championite loomine). Sellised eesmärgid on küll kõlavad, ent nende saavutamiseks on vaja sihipärast tegevust ning sektoriteülest koostööd. Meie aruanne loob põhimõtete alusraamistiku, mis loob eesmärgi täitmiseks kõik vajalikud eeldused, nüüd on vaja nende realiseerimisega tööle asuda.

Millised on põhilised ettepanekud või seisukohad, mis Euroopa Komisjonile esitati?

Nagu juba mainisin, siis saab eristada kahte ettepanekute plokki, millest üks keskendub Euroopa turvaliseks tegemisele ning teine Euroopa küberjulgeoleku konkurentsivõimeliseks muutmisele. 

Üheks keskseks ettepanekuks on kõikidele ettevõtetele ühtlase tegevusraamistiku kehtestamine. Selle jaoks saame kasutada erinevaid meetmeid, sh seadusandluse harmoniseerimine. Näiteks toob raport välja, et NIS direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] rakendamine on kindlasti esimene väga õige samm.  Lisaks pakuti välja vabatahtliku sertifitseerimise skeem, mis tähendab, et kui ettevõte täidab kokkulepitud kvaliteedinõuded ja on valmis järgima kõiki regulatsioone, saab ta Euroopa Liidu ametliku kvaliteedimärgise.

Kübermaailmas müüme me usaldust ning selleks, et maailmaturul konkurentsivõimelised olla, peame suutma ära selgitada, miks peaks näiteks Aasias või Lõuna-Ameerikas kasutatama Euroopa ettevõtte teenuseid.

Cybernetica seisukohalt oli oluline rõhutada rakenduspõhist teadusrahastust. Meie iga kümnes töötaja on doktorikraadiga, meil on eraldi teadusega tegelev osakond ja me osaleme erinevates Euroopa ja USA teadusprogrammides. Asi pole aga selles, et me teeme teadust, vaid et me teeme teaduses õigeid asju – uurima peaks vaid seda, millel on reaalne rakendus.

Kohati me Euroopas takerdume liialt teaduslikesse protsessidesse ja nüanssidesse, mistõttu kaotab meie äriline konkurentsivõime. Peame ameeriklastelt õppima võimet kiiresti innoveerida ning see siis kommertslahendustesse viia.Kuidas see võiks muuta ärisektorit ja mida peaks Euroopa Komisjon teistmoodi või uutmoodi tegema?

Tegelikult on ju äärmiselt positiivne, et Euroopa Komisjon pöördub tööstuspoliitika kujundamiseks juhtivate ettevõtete poole. Oma pressiteates ütlesime, et see on esimene kord, kui üldse sellist asja Euroopa tasemel tehakse. Isiklikult ootan, et sellist tööstuspoliitika lähenemist rakendataks rohkem ka Eestis. 

Euroopas ja ka Eestis räägitakse täna palju digitaalsest ühisturust – meil oli ja on oma aruandega võimalus dikteerida digitaalse ühisturu aluspõhimõtteid. Need hoovad, mis said selle aruandega Komisjonile esitatud, mõjutavad tegelikult kogu Euroopa majandusruumi, mitte vaid küberjulgeolekuga seotud ettevõtteid.

Ka Maailmapanga arenguraportis, mida president Ilves Washingtonis esitles, rõhutati suurima majandusriskina just küberriske. Me peame mõistma, et täna mõjutab kõik küberjulgeolekuga seonduv otseselt majandust ja läbi selle kogu ühiskonda.

Mis on järgmine samm pärast küberpoliitika kujundamise põhimõtete esitlust Euroopa Komisjonile ehk mis võiks olla esmaspäevase ürituse tulemus?

Digivolinikule üle antud aruanne oli tegelikult ainult esimene samm, mis kaardistas meie aluspõhimõtted. Edasi hakkab töögrupp välja töötama ettepanekutega kaasaskäivaid poliitikadokumente, aprillis ja mais toimub uus mõttevahetus komisjoni ja Oettingeri kabinetiga, kus räägime konkreetsemalt läbi edasise tegevuskava ning valime ettepanekute elluviimiseks sobivad poliitikainstrumendid.

Oettingeri kabinet on ambitsioonikas – soov on raportist välja tulnud peamised soovitused rakendada 2017. ja 2018. aasta jooksul.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755