4. veebruar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-riik peaks olema lausa äärmuslikult lihtne ja nähtamatu

Foto: Andres Haabu
Eesti riigi ja ettevõtete e-teenused võiksid olla palju uudsemad, paremad, lihtsamad ja nähtamatud, kirjutas Ziraffi juhatuse liige Margus Simson arvamuskonkursi Edukas Eesti raames esitatud loos.

Eesti e-teenused on saanud maailmas palju kiita ja teevad kadedaks teiste riikide esindajaid, aga tõsi on see, et tegelikkuses võiksid need olla palju uudsemad ja paremad, nentis Simson ja lisas, et e-teenuste kasutamise osas kasutajate ootused pidevalt muutuvad, valdkond areneb väga kiiresti ja seetõttu tuleb teenuseid tihedamalt kohandada muutuvate oludega.

„Eesti e-teenused on mentaalselt, ja paljuski reaalselt, aastast 2007. Poolteist generatsiooni maas kasutaja ootusest,“ väitis Simson oma arvamusloos.

Olukorra parandamiseks pakkus Simson järgmised mõtted, mis ITuudised lühendatult kokku võttis:

1) Ideaalsed teenused peavad kasutajate jaoks säästma aega ja just protsessid peavad lihtsad olema. Läbimurdeks on vaja ärianalüütikuid ja teenusdisainerid, kes suudavad võtta riigi teenused klotsideks lahti ning neid uuesti kokku pannes luua täiesti uued teenused.

2) Abiellumisel nimevahetusega kaasnevate dokumendite vahetamisel ei peaks inimene oma tööajast käima erinevates ametites ja vaeva nägema ei asjaajamisega ega riigilõivudega. Riigilõivu võiks saada e-arve alusel otse pangakontolt maha võtta ja dokumendid võiks e-riik „0-kliki teenusena“ korda ajada.

3) Eeltäidetud tuludeklaratsiooni ülevaatamisel ainult 5-10% inimesi muudab midagi, ülejäänud ainult vaatavad üle seda mis on õige ja nagunii riigile teada. Seega võiks piirduda ainult teavitamisega, et tuludeklaratsioon esitatakse automaatselt ja kui on soovi midagi muuta, siis on võimalus seda teha. Raha kantakse arvele ja jällegi poleks vajadust teha ühtegi klikki.

4) Kui hoolega analüüsida, siis on lihtsustamise võimalusi lõputult, kas siis näiteks lapse sünniga seotud asjaajamisel või siis juhtimisõiguse peatumise ja dokumentatsiooniga.

5) Riigi e-teenused võiksid inimese jaoks olla mitte ametite põhised vaid ühe tervikliku teenusena tulenevalt inimesed elukaarest - lapse sünd, kooliminek, abiellumine jne.

6) Kasutaja peaks saama teenuseid „nähtamatult“ ja turvaliselt õigel ajal.

7) Teenuste aluseks peavad olema inimese vajadused – vaja ei ole mitte juhiluba vaid autoga sõita. Kasutatav sõnavara peab lähtuma kasutajast, mitte ametist.

8) Riigi teenused võiksid olla kättesaadavad võimalikult ühest kohast ja erinevate seadmetega. Hetkel olemasolev keskkond eesti.ee hästi ei sobi, vaja oleks uute põhimõtetega ja struktuuriga kasutajasõbralikku keskkonda.

Simsoni hinnangul ei ole riigi e-teenuste nähtamatu ülesehitamine keeruline – protsessid tuleb üle vaadata, teha väikseid seadusemuudatusi ja IT-süsteemide kohendamisi.

Pikemalt saab Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames kirjutatud arvamuslugu edasi lugeda Äripäevas.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755