Häirekeskuse IT-lahendust käiakse uudistamas Põhjamaadest

112 tööhoos
112 tööhoos

112 sünnipäeva on hea ja uhke tähistada IT-lahendustega, mida üllatuslikult isegi Soomest ja Rootsist uudistamas käiakse, aga kui hädasolijat saab leida täpsusega 9 km raadiuses, siis on tõsine vajadus jätkuvalt parema tehnoloogia järele, tõdes Häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Häirekeskuse teatel möödub tänasel päeval aasta, kui Eestis võeti kasutusele hädaabinumber 112. "Kokku 4 aastat, 3 kuud ja 11 päeva kestnud IT-arendused võib jagada etappideks 4-2-1, st kõigepealt toimus üleminek 4lt 2le ja tänaseks on lahendused sealmaal, et juba aasta saab hädasolija kogu abi ja info ühelt numbrilt," ütles Laev Lasnamäel asuvas häirekeskuses korraldatud pressibriifingul. Ühe olulise verstapostina toob ta välja augusti 2014, kui tehnoloogiline arenguhüpe saavutati GIS-kaardirakenduse kasutuselevõtuga. Häirekeskuses kasutusel olev töövahend GIS-112 loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ning maksis see ca 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastas Šveits ja 15% Eesti riik.

Mahukas siseturvalisuse ümberkorraldus, uued lahendused ja tehnoloogiad on häirekeskusele ja päästeteenistusele tööd juurde toonud, kuid hädaabikõned saavad kõik vastatud ja vastamiseks kulunud aeg on ka lühem. 2015. aastal oli häirekeskusest abisaajate arv aasta varasemaga võrreldes enam kui 25 000 juhtumi võrra suurem, ulatudes 465 500 juhtumini. "Teenuse mahu kasvu ja töökoormusega oleme hakkama saanud tänu 112-teenusesse tehtud investeeringutele ja mahukatele arendustele," ütles Laev. 

Häirekeskuse kogemuse kohaselt on harjumuse jõud suur. Nii näiteks tuleb ikka veel ette juhuseid kui politsei appikutseks helistatakse numbrile 110. Häirekeskuse tellimusel Faktum ja Ariko poolt 2015. aasta lõpus läbiviidud uuringu kohaselt Eesti elanikud nimetavad küll kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks kõige sagedamini numbrit 112, aga politsei kutsumiseks selle numbri kasutamises on kindlalt veendunud 82% Eesti elanikkonnast. 55% teab kas seda, et 112 on samal eesmärgil kasutusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eurobaromeetri 2014. aasta uuringu andmetele tuginedes saab väita, et Euroopas keskmiselt 41% elanikest on teadlik, et olenemata asukohast Euroopas kehtib sama number.

Inimeste järjekindlamaks teavitamiseks tähistatakse just kuupäeva ja kuu numbritest moodustuvast numbrikombinatsioonist tulenevalt 11. veebruaril Euroopa 112 päeva. Eestis on hädaabinumber 112 kasutusel juba aastast 2000, aga algselt oli politsei kutsumiseks kasutusel eraldi number. Juba aasta tagasi Euroopa 112 päevast ei ole vajadust enam eraldi numbreid kasutada. Häirekeskuse eesmärk ühele numbrile üleminekul oli muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ning abi saamine kiiremaks ja kvaliteetsemaks üle Eesti. Laev on rahul, et palju on läinud paremaks, aga tehnoloogised lahendused peavad aitama kiiresti jõuda abivajajani olenemata asukohast.

Päästekorraldaja, kes kõnedele vastab peab täna kiiresti tegutsedes hakkama saama kahe erineva infosüsteemi kasutamisega. Häirekeskuse hinnangul on arenguvajadus see, et elupäästvate sekundite säästmiseks tuleb üle minna ühele süsteemile, kus politsei operatiivinfo oleks ka samamoodi reaalajas jälgitav kui täna on päästeteenistus ja kiirabi.

Häirekeskusel on tagasiside, et inimesed on hirmul ja pelglikud jälitamise võimaluse pärast. Laev ütles, selleks ei ole alust, sest süsteem võimaldab tuvastada ainult helistaja asukohta. „Kui kõnet pole tehtud, siis ei ole võimalik kellegi asukohta tuvastada ja oma turvalisuse pärast kartma ei pea“, kinnitas Laev.

Häirekeskus on iseseisev päästeasutus SiM haldusalas, kus võetakse vastu kõik hädaabikõned Eestis kehtival ühel hädaabinumbril 112 ning saadetakse välja kiirabi, päästjad ja politsei. Häirekeskuse töösaalides töötavad koos Häirekeskuse päästekorraldajad, kes selgitavad kõne põhjal abivajaduse, õnnetuse asukoha ja saadavad välja kiirabi ja päästjad ning politseikorrapidajad, kes saadavad sündmuskohale politseipatrullid. Eestis on üks üleriigiline Häirekeskus nelja piirkondliku keskusega: Häirekeskuse Põhja keskus Tallinnas, Lõuna keskus Tartus, Ida keskus Jõhvis ning Lääne keskus Pärnus. 

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tallink is looking for a SENIOR DEVELOPER

Tallink Grupp AS

31. oktoober 2017

Tallinna Linnakantselei otsib INFOSÜSTEEMIDE ANALÜÜTIKUT

Tallinna Linnakantselei

01. november 2017

ERPLY otsib SÜSTEEMIADMINISTRAATORIT

Majandustarkvara OÜ

01. november 2017

Arvamused

Teabevara