Bigbanki tehnoloogiajuht Agur Jõgi: Parimad maksjad on Apple’i kasutajad

Agur Jõgi
Agur Jõgi

Loovus finantssektoris ei tähenda loovat raamatupidamist. Bigbank rakendab loovust andmete tõlgendamisel - näiteks tarbimislaenude andmeid analüüsides selgus, et parimad maksjad ja kõige sagedamini oma laenulepinguid uuendavad inimesed on Apple’i kasutajad. Andmetele tuginevast loovusest räägib Bigbanki juhatuse liige ja tehnoloogiajuht Agur Jõgi.

Kui loov saab panganduses ja riskijuhtimises olla?

Loovus finantssektoris ei tähenda loovat raamatupidamist, kindlasti mitte. Pigem üritame andemerevolutsiooniga kaasa minna ja seal loovust rakendada. Näiteks: sageli tehakse panganduses otsuseid ilma neid valideeritama: küsid kliendilt erinevaid andmeid ankeeti (nimi, sissetulek jne) ning seda, mida ta kirjutab, sa usud.

Oluliselt paremaks läheb kvaliteet, kui sa üritad seda infot valideerida. Näiteks kui klient ütleb sulle oma sissetuleku, siis (kliendi loal muidugi) teed päringu pensioniregistrisse ning selle järgi saad hinnata, kas kliendi öeldud summa on tõepärane.

Kliendi kohta saab koguda ka muud informatsiooni. Näide: üks hüpotees on see, et need inimesed kes suudavad endale Apple’i tooteid lubada, on rikkad ja vajavad privaatpanganduse teenuseid.

Tarbimislaenude juures hakkasimegi ühel hetkel nn tehnilist infot koguma. Kui klient tuleb sinu veebilehele, siis sa tegelikult juba näed, mis seadet ja operatsioonisüsteemi ta kasutab. Sellest saab teada seadme vanuse ning ka infot selle kohta, kas klient on pigem ajaga kaasas käiv või mitte. Selgus, et kõige paremad maksjad ja kõige sagedamini oma laenulepinguid uuendavad inimesed on justnimelt Apple’i kasutajad!

Kogudes inimeste kohta erinevat informatsiooni ning pannes see sobivasse mudelisse, hakkad märkama erinevaid mustreid ja seoseid, mis võivad vabalt vastu käia kõhutundele.

Andmetele tuginev loovus ja otsuste tegemine on hetkel kuum teema. Kuidas sinu arust peaks nendest saadaval olevatest andmetest valima välja just need, mis aitavad  otsuseid teha?

Statistiliselt on andmetel väärtus siis, kui neid on piisavalt palju - näiteks Eestis tehakse palju uuringuid minimaalselt 1000 inimesega. Minu töös on adekvaatse info saamiseks vaja umbes kümneid tuhandeid vastajaid. Eestis me ei ei saa rääkida nn big datast.

Teine oluline aspekt on modelleerimine - kui  paned suured andmehunnikud lihtsalt Excelisse kokku, siis ei näe sa sealt mitte midagi. Sa pead suutma püstitada hüpoteese, mida sellel andmemassiivil testida ja vastavalt sellele andmeid töötlema.

Toon ühe näite sotsiaalmeedia andmete põhjal järelduste tegemisest. Inimese isiklik Facebooki profiil võib anda väga vale pildi, sest inimesed elavad Facebookis palju „ilusamat elu“ kui päriselus.

Kui aga analüüsida selle inimese sõprade postitusi ja kui need sisaldavad hulgaliselt ebatsensuurseid väljendeid, siis on suure tõenäosusega vaatluse all oleva isiku finantsdistipliin kehvapoolne.

Väikeettevõtjad pole sageli krediidikõlbulikud, sest nende rahavood on ebastabiilsed.

Mina isiklikult IT-inimesena ja startupinduse toetajana arvan, et pangad ei ole täna veel väikeettevõtja väärilised. Pangad lähevad suures osas ikkagi lihtsama vastupanu teed ja hindavad ainult kliendi stabiilsust.

Kui inimene on suutnud näiteks 10 aastat ettevõtet käigus hoida ja tulla läbi igasugu kriisidest, siis on see olulisem näitaja kui see, kas ta sissetulek laekub iga kuu kindlal kuupäeval.

Pangad on enamasti väga konservatiivsed. Kas sa kujutad ette, et Swedbanki juhatus läheb jookseb ujukate väel Rootsi kuninga paleee ees? Aga Transferwise’i meeste puhul tundub see normaalne. See ei tähenda, et Transferwise’i valuutavahetus oleks kuidagi vähem usaldusväärne kui Swedbanki oma.

Miks on panganduses ja telekomis toodete hulk nii suur ja keeruline?

Miks läheb pööning segamini või tekivad tolmurullid? Sest sa ei korista!

Uued tooted tulevad peale, vanad protsessid jäävad alles. Eestis näeb seda vähe, aga mujal maailmas on organisatsioonides levinud ametikoht Chief Operational Officer (COO) ehk operatsioonide juht. Tegevjuhi ehk CEO asi on vaadata strateegiat ja suurt pilti, aga COO asi on vaadata sissepoole ja hoida pööning korras.

Milline on sinu arvates panganduse tulevik? Mida uus põlvkond panganduselt ootab?

Ilmselt oodatakse panganduselt samu asju, mida teisteltki valdkondadelt. Finantsteenus peab muutuma personaalsemaks. Tänased noored ei ole brändilojaalsed. Vajadus universaalpankade järele väheneb, erinevates nisššides tekivad tugevad tegijad. Kes pakub rahvusvahelisi ülekandeid nagu Transferwise, kes pakub igapäevaseid mobiilimakseid, keegi kolmas pakub eluasemelaenu jne.

Kui mina kunagi kodulaenu võtsin, siis öeldi, et palk peab hakkama sinna panka laekuma, laenu peab samas pangas kindlustama, peab kasutama selle panga krediitkaarti jne. See jama peab läbi saama.

Samas on igasugused regulaatorid järjest konservatiivsemad. Öeldakse, et pankade vabameelsus viis majanduse languseni, nüüd siis proovitakse kõike kiviaega tagasi reguleerida. 

Miks peab olema pangakonto, miks ei võiks raha liigutamiseks olla lihtsalt mobiilinumber või email? Miks ei võiks Gmaili kaudu saata raha, miks on vaja minna panka?

Visa Europe'i hiljutine uuring väidab, et aastaks 2020 maksab iga viies eurooplane mobiiliseadmega. Sinnani on kõigest 4 aastat aega ja tundub, et sellega läheb kiireks - eriti Eestis, kus võimalike mobiilimaksete üle ollakse arutletud juba vähemalt 15 aastat.

Praeguseks on tulevik käes ja lähima paari aasta jooksul jõuame ülejäänud Euroopa kannule - mobiilsed maksed on siin ja selleks, et jääda.

Bigbank lansseeris Eestis mõned nädalad tagasi Eesti esimese mobiilse krediitkaardi, mille üks funktsionaalsustest on mobiilsed maksed kaupmeeste juures koostöös Worapay poolt pakutava avatud mobiilimaksete platvormiga.

Võttes arvesse tehnoloogia arengust tingitud harjumuste muutusi ning pangandustoodete ja -teenuste pidevat liikumist mobiilsetesse seadmetesse, näeme mobiilsel krediitkaardil suurt potentsiaali. Traditsiooniline krediitkaart on olnud pikemat aega tarbija igapäevane maksevahend - miks mitte siis hakata seda kasutama tänapäevasel moodsal viisil? Vastus on lihtne - see on lihtsalt kasutajasõbralikum!

Mis on teie eesmärk - kui palju lõppkasutajaid, kui palju partnereid paari aasta lõikes?

Bigbank on laenudele spetsialiseerunud pank. Meie eesmärk on ühelt poolt pakkuda klientidele headel tingimustel krediiditeenuseid ning teiselt poolt teha seda viisil, mis tagaks kliendile maksimaalselt mugava tarbimiskogemuse.

Pangakaardi taotlemine pangakontoris ning sellele järgnev kaardi mitmepäevane ootamine on meie silmis möödanik - arvestades muude valdkondade kiiret arengut, on tarbija ootused ka pangandustoodete vallas suuresti muutunud. Bigbanki mobiilne krediitkaardi kasutusvõimalused oluliselt avaramad kui traditsiooniliselt krediitkaardil. Näiteks saab kaardilt kanda raha oma tavalisele pangakontole ning selle eest tasuda kasvõi elektriarvet või tasuda sellega otse läbi mobiiliseadme kaupmehe juures, kaupmehe kodulehel või osta kaupmehe postiga saadetud tootekataloogist tooteid kodust lahkumata.

Oleme arvestanud, et 2016. aasta lõpuks on Bigbanki mobiilsel krediitkaardil vähemalt kümme tuhat aktiivset kasutajat, kellel on lisaks raha väljakannetele võimalus tasuda kaupade eest otse läbi mobiili vähemalt 300 erineva kaupmehe juures.

Milliseid samme eeldab teie kaardi programmiga liitumine partneritelt (poed, kohvikud, jne). Kui lihtne või keeruline see on?

Kaupmeeste juures tasumiseks kasutame Worapay avatud mobiilimaksete platvormi. Leedu start-up ettevõte Worapay valiti 2015. aastal Euroopa 50 finantssektorit muutva FinTech ettevõtte hulka. Platvormiga liitumine on kaupmehe jaoks väga paindlik ja mugav. Laias laastus on kaupmeestel võimalik liituda kahel viisil: integreerides makselahenduse totaalselt enda maksesüsteemi või võttes lisaks tavapärasele maksesüsteemile paralleelselt kasutusele Worapay poolt tarnitav tablet lahendus.

Sõltumata eelpool mainitud valikust näeb tarbija poolt maksete sooritamine igal juhul välja järgmine: klient skaneerib oma mobiiltelefoniga QR-koodi, kinnitab makse ning ost ongi sooritatud.

Mobiilse krediitkaardi arendusega alustades teadsime, et turg ja selle vajadused on ammu muutumas ning hetkedel isegi tundus, et oleme juba rongist maha jäänud. Võtsime eesmärgiks töötada välja hea lahendus, mis kiiresti tarbijateni viia - ja seda isegi juhul, kui teenus pole veel "lõpuni valmis".  Tõsi, lansseerimise hetkel oli Eesti Worapay võrgustikus 5 maksekohta. Kuid täna on see juba 20. Ja arengukava kohaselt on maksekohtade arv 2016. aasta lõpuks juba 150. Varajase lansseerimise põhiline eesmärk oli toode avalikuks tuua, et saada tarbijatelt tagasisidet (ka kriitikat), mille põhjal toodet edasi arendada.

Allikas: BestMarketing.ee

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a TECHNICAL WRITER

Derivco Estonia OÜ

15. detsember 2017

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Itella Estonia otsib ÄRIPROTSESSIDE ARENDUSJUHTI

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017

Arvamused

Teabevara