23. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seekordsel messil osales rekordarv ettevõtete esindajaid, firmasid, kes „rebivad tudengite ajude nimel“ nagu instituudi juhataja Jaak Vilo seda tabavalt kirjeldas. Iga ruutmeeter oli kasutuses, kuna ATI uue maja aatriumis on ruumi vähe. Korraldajate hinnangul oli kohal ka rohkem tudengeid, kui eelnevatel aastatel.

ATI turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Mari Krusten selgitas, et arvutiteaduste instituut on kõige kiirema kasvuga ja nende erialad on väga populaarsed. Näiteks tasuta 4-nädalase Pythoni algtõdesid tutvustava veebikursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ lõpetas viimasel korral üle 1000 inimese üle Eesti.

Karjäärimessil osales rekordiliselt 24 ettevõtet. Vilo sõnul on ülikool väga huvitatud, et tudeng saaks praktilise kogemuse juba õpingute ajal. See võib olla tööpraktika, mõni ettevõtte algatatud projekt või muu võimalus koostööd teha.

IT tudengitel on lihtne leida tööd ja see teeb õpingute jätkamise keeruliseks. Palk on suurem kui stipendium ja see ahvatleb õpinguid katkestama, kuigi tänu riiklikule panusele saab tänane IT tudeng suuremat stipendiumit kui teiste erialade õppurid ning igakuist toetust võimaldatakse 50% arvutiteaduste tudengitest. Seetõttu soovitab ülikool ettevõtetel värvata ainult tudengeid, kel diplom juba käes. Seda kinnitas ka  Vilo: „Tudengid, teadke oma hinda ja ärge lubage end liiga vara ära.“ Ettevõtetele pandi südamele värvata õpingud lõpetanud, heade hinnetega tudengeid ning ka välistudengeid.

Osalenud ettevõtete hinnangul on täna aga puudu tudengite enda initsiatiivist. Noored ei kasuta ära võimalust rääkida oma tulevase tööandjaga. Millal veel on sul tudengina võimalus jätta endast hea mulje ettevõtte juhtivtöötajale, kes hiljem loeb su CV-d ja otsustab kas sind intervjuule kutsuda või mitte? Selle asemel, et küsida: „mis teil pakkuda on?“, küsi midagi asjalikku.

Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero annab tudengitele nõu: „Mis sa arvad, kumb võetakse suurema tõenäosusega tööle - kas see, kes küsib, mida talle pakutakse või keegi kes tunneb huvi, mida ta oskama peaks ja mida tegema, et minu juurde tööle saada? Ma hea meelega kirjeldan vastavalt rollile, millised on ootused ja milliseid oskusi ma otsin ning kus neid asju oleks võimalik õppida. See kõik on tekst, mida saad oma CV-s hiljem ära kasutada.  Samuti – küsi inimeste nimesid, kellega räägid ja millisel positsioonil ta töötab ning ära unusta hiljem vihjamast, et temaga vestlesid. Nii eristud kõigist teistest praktikale või tööle kandideerijatest, sest sinuga on tulevane värbaja rääkinud. Hilisemas elus ja äris on selline võimalus kulda väärt.“

„Tudeng, tea, mis sind huvitab ja millist tööd tahad üle kõige teha. Ole aktiivne - uuri, millega tööandja tegeleb ja milliseid arenguvõimalusi pakub, ka väljaspool karjäärimesse,“ soovitab Seero.