30. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti e-valitsemise ökosüsteem pakub hetkel ligikaudu 1500 e-teenust, mida kasutati 2014. aastal kokku enam kui 340 miljonit korda; digitaalset autentimist kasutati samal ajal enam kui 80 miljonit ning digitaalset allkirjastamist enam kui 35 miljonit korda. Oma loomuliku tegevuse käigus loob riik oma institsioonide kaudu väga palju andmeid, millel on suur potentsiaal nii efektiivsema juhtimise kui uute teenuste väljatöötamise osas.

E-riigi võimaluste leviku kõrval teatakse vähe, millised on e-teenuste majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud mõjud. „Nende mõjude kohta on üllatavalt vähe tõendeid. Õhus on küsimused, kas e-teenused säästavad aega ja raha või on tegemist ainult marginaalsete mugavusele suunatud alternatiividega, või kuidas on Eesti e-teenused ajas kasvanud ning missuguseks võib kujuneda nende tulevik,“ arutles keskuse eestvedaja, Tartu ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur Kristjan Vassil, lisades, et nende küsimustega CITIS tegelebki.

Keskusel on kaks olulist eesmärki – luua Eesti e-teenuste analüüsil tuginevaid uusi teadmisi ja valmistada ette uue põlvkonna eksperte, kes näevad avalike e-teenuste, andmeanalüütika ja teenusearenduse kokkupuutealadel avanevaid uusi innovatsioonivõimalusi.

Spetsialistide koolitamiseks alustas veebruaris kursus peamiselt sotsiaalteaduste tudengitele, mis keskendub Eesti e-riigi ja digitaalsete teenuste mõjude analüüsile ning mõjude mõõtmisele ja hindamisele. Sügisel toimub e-kursus laiemale sihtrühmale, mis vaatleb konkreetseid e-teenuseid ja nende mõjuanalüüsi.

TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Mihkel Solvaku sõnul on huvi e-teenuste vastu rahvusvahelise kaaluga. „E-riigi kontekstis on Eesti riigi huvi suunatud väljapoole. Meie e-teenuste tõenduspõhine analüüs aitab teistele riikidele näidata, kuidas ja miks sarnased teenused toimiks või mitte. E-riigi rahvusvaheline reklaam on sama oluline kui analüüsida, kui palju saaks olemasolevaid andmeid ristkasutada, et veel uusi lahendusi välja pakkuda,“ rääkis Solvak.

Keskus kasutab e-riigi andmeid lisaks valdkonna ekspertide koolitamisele ka e-riigi arendamiseks. CITISe pikem eesmärk on läbi andmete ristkasutuse arendada ja katsetada uute teadusmahukate innovaatiliste e-teenuste prototüüpe, mille loomine ei eelda eraldi andmekogumise protsesse, vaid keskendub juba olemasolevate andmestike väärtustamisele.

Kristjan Vassili sõnul hinnatakse CITISe edukust nelja aasta pärast mitte ainult koolitatud inimeste ja teadusväljundi kaudu, vaid selle kaudu, kas ja kui palju on CITIS suutnud oma tegevuse käigus aidata välja arendada uusi tõendipõhiseid e-teenuseid, millel on laiapõhjaline ühiskondlik mõju.

CITIS uuringute keskuse rahastajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa sotsiaalfondi programmist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 2014-2020“ ning Tartu ülikool.