Autor: Priit Lätt • 12. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Praegu kehtiv rahapesu tõkestamise seadus on koostatud ja vastu võetud oluliselt varem, kui esimene bitcoin’i tehing maailmas tehti. Eestile kui e-riigile oleks kohane luua ettevõtluskeskkond, kus uued ärivõimalused ja julged ideed saaksid realiseeruda - selleks peab ka õigussüsteem ajaga kaasas käima,“ selgitas Lätt.

Tema sõnul peaksid Riigikohtu lahendile järgnema riigi poolt väga konkreetsed sammud, et tagada ärivõimalused ka uuenduslikele lahendustele. „Praegune seadus on ebaproportsionaalne ja nõuaks paindlikkust - alternatiivsete maksevahendite pakkujatele ja finantsasutustele peaksid kehtima erinevad tingimused ja kohustused. Uute lahenduste väljatöötamisel oleme avatud riigiasutustega koostööks,“ ütles Lätt, kes on ühtlasi ka Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige.

Riigikohus leidis 11.aprilli lahendis, et bitcoin’idega kauplemine on käsitletav majandustegevusena, mis allub rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele, nõustudes Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsustega. 

21. aprillil 2014 kaebas de Voogd Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo kohtusse, et kaitsa oma õigusi, põhjendades, et tema veebilehel ei saabitcoin’idega otse kaubelda ning tegemist ei ole vahendusportaaliga, vaid see võimaldab tal tegeleda oma hobiga - osta või müüa bitcoin’e kuni 500 euro ulatuses. De Voogd ise on tänaseks tegevuse Eestis lõpetanud ja siit lahkunud. 

Bitcoin on esimene detsentraliseeritud krüptovaluuta, mis liigub otse inimeselt inimesele ning ei tee vahepeatust pangas. Bitcoin’ide väärtus on aastate jooksul läbinud suuri kõikumisi, 2010. aastal oli üks BTC väärt 0,06 USA dollarit. Hiilgeajad olid 2013. aastal, mil üks bitcoin oli väärt lausa 979,45 USA dollarit. Tänaseks on krüptovaluuta väärtus langenud 416,65 USA dollarile.