Autor: ITuudised.ee • 3. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

President Ilves: Narvas on Euroopa Liidu välispiiri üks kaasaegsemaid piiripunkte

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
„Narvas on nüüd Euroopa Liidu välispiiri üks kaasaegsemaid, infotehnoloogilisemaid ning kiirema läbilaskevõimega piiripunkte,“ tunnustas president Toomas Hendrik Ilves, kes 2. mail koos Ieva Ilvesega tutvus viimase Narva piiri- ja tollipunktiga.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) võttis koostöös PPA-ga piirikontrolli infosüsteemi (PIKO) kasutusele eelmise aasta alguses etappide kaupa. SMITi PIKO projektijuht Hannes Janno ütles, et PIKOt on järjepidevalt täiendatud erinevate piirikontrolli turvalisust tagavate funktsioonidega. Sellega on täiendavalt liidestatud piiriületuse ootejärjekorra andmekogu (GoSwift), mis tagab maismaasõidukitele veelgi kiirema piiriületuse. Inimestele kiirema piiriületuse tagamiseks on PIKOt aasta jooksul muudetud ka piirivalvuri jaoks võimalikult kasutajasõbralikuks.

PIKO ühilduvus erinevate piirikontrolli seadmetega (automaatsete piirikontrolli väravate ja kaasaskantavate tahvelarvutitega) on teinud uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise piirivaldkonnas oluliselt lihtsamaks.

PIKO on loodud eeldused, et see liidestuks tulevikus valmiva Euroopa Liidu Entry-Exit infosüsteemiga, mis sisaldab piiriületajate sisenemise ja väljumise infot.

PIKO lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu Välispiirifondi vahenditest.

Schengeni infosüsteemi Eesti poolset osa haldab ja arendab SMIT.

Viimase pooleteise aastaga renoveeritud piiripunkti läbib ööpäevas ligi 8500 inimest, ehk tunnis 350 ning päeva jooksul üle 1500 sõiduki ehk 65 transpordivahendit tunnis.

Narva piiripunkti juht Üllar Kustala ja tollipunkti juhataja Voldemar Linno tõdesid, et tänapäeva piiril tuleb lahendada keeruline ülesanne – minuti või veel vähema aja jooksul tuleb teha päringud mahukatesse Eesti ja rahvusvahelistesse infosüsteemidesse, lisaks hinnata enda kogemustele tuginevat sisetunnet, et saada maksimaalne info otsuse tegemiseks.

Schengeni infosüsteem ehk SIS 2 võimaldab liikmesriikide piirivalvel, tollil ja politseil vahetada omavahel hõlpsamalt teavet võimalikest kurjategijatest. Tagaotsitavad, sissesõidukeelu saanud, kadunud või kaitset, aga ka erikontrolli vajavad inimesed, tunnistajad – väga erinevaid hoiatusteateid on võimalik kiirelt saada tänu tõhusale üleeuroopalisele infosüsteemile.

President Ilves rõhutas, et selline kiire süsteem saab toimida vaid tänu heale võrguühendusele ning kui mõne riigi andmeside „kukub ära“ kas tehniliste probleemide või näiteks küberrünnaku tõttu, siis lõigatakse ta ära teiste riikide inforuumist.

„See näitab meist igaühe rahvusvahelise vastutuse ulatust,“ ütles president Ilves.

Riigipea nimetas tõhusat piirivalvet Ida-Virumaa siseturvalisuse üheks oluliseks tagatiseks, mis tähendab, et politsei- ja piirivalveametit ei tohi enam kärpida: „Vastupidi – nendest inimestest sõltub Ida-Virumaa, kogu Eesti turvatunne. Nad peavad teadma ja tundma, et nende töö on tähtis, oluline meile kõigile.“

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755