16. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Programmeerimisoskusega mitut eriala valdavad spetsialistid lähevad eriti hinda

Foto: Kalev Lilleorg
Lugesin Hendrik Kaju lugu keemikust programmeerijaks saamisest ja mul tekkisid järgmised mõtted, ütles Tartu ülikooli informaatika lektor ja parima e-kursuse auhinna saanud Eno Tõnisson.

See, et teiste erialade inimesed programmeerimise (või laiemalt selle valdkonna) juurde jõuavad, mind ei üllata. Tõenäoliselt hakkab seda juhtuma veel rohkem. Tööturu situatsioon on selline, et IT-tööstus vajab inimesi. Samuti on programmeerimisest teatud ülevaade olemas paljudel teiste erialade inimestel. Sellest võib olla abi valdkonnasiseste seoste ja mudelite kirjeldamisel, ilmselt ka väiksemate või suuremate programmide kirjutamisel. On loomulik, et need inimesed võivad (ka põhitööna) tarkvaraarenduses kaasa lööma hakata. 

Alus luua midagi uut

Mulle tundub, et järjest rohkem ongi vaja inimesi, kes omavad süsteemset ülevaadet mingist teisest valdkonnast ja ka programmeerimisest (ning laiemalt sellega seonduvast). Ülevaate saamiseks on muidugi erinevaid võimalusi. Konkreetsed õppekavad (või õppeained) on kahtlemata üks võimalik tee. Palju on võimalik ka iseseisvalt õppida. Seejuures on oluline just ülevaate süsteemsus. Erinevates valdkondades on mõnevõrra erinevad lähenemised, erinevad struktuurid, erinev keel. Ma arvan, et kui inimene on lähemalt tuttav juba mitme valdkonnaga (nt antud juhul keemia ja programmeerimine), siis on tal lihtsam ehitada uut struktuuri - õppida uusi asju, luua midagi uut. Olen Tartu Ülikoolis programmeerimist, eelkõige algkursust, õpetanud üsna paljudele üliõpilastele. Nende hulgas on olnud päris palju neid, kes ei ole ülikooli tulnud otseselt informaatikat õppima - on olnud inimesi väga erinevatelt erialadelt. Enamasti on nad programmeerimisega tutvumisega kenasti hakkama saanud. Mõnedki on pärast juba järgmisi programmeerimise aineid võtnud ja selles liinis edasi tegutsenud. Teised võib-olla on jälle aru saanud, et programmeerimine ei ole päris nende jaoks. Eks siin tulebki mõelda, kellele ja kuidas programmeerimist õpetada, et inimene tunnetaks, kuivõrd see maailm on tema jaoks. Kuidas soodustada valutumat üleminekut, kui tõesti inimene tahabki IT-valdkonnas tegutsema hakata ja on tegelikult selleks võimeline? Kuidas siin saavad aidata õppeasutused? Mida saavad teha inimesed ise?

Piir erialade vahel muutub

Muidugi on küsimus ka teistpidi. Kuidas informaatikaalasid õppivad inimesed saavad arendada silmaringi teistel erialadel? Eks piir IT-valdkonna ja muude eluvaldkondade vahel muutub veel hägusamaks. Ma arvan, et mitut eriala valdavad spetsialistid lähevad eriti hinda. Kuidas aga nii korraldada, et see sünergia tõesti kõige paremini avalduda saaks?

Loe ka lugu Kuidas keemikust sai programmeerija?

Autor: Eno Tõnisson

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755