18. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IT tööjõukriis ei avaldu mitte selles, et kohalikud IT firmad läheksid pankrotti või mõni töö jääks pooleli, vaid suures kasutamata potentsiaalis. Paljud uued ettevõtted jäävad loomata ja ekspordiprojektid müümata. Lisaks, IT spetsialistide väga kõrge palgatase on seadnud raskesse olukorda teised sektorid, mis ei suuda sellist palgataset üldjuhul pakkuda. Samas on enamike teiste sektorite IT rakendamise võime täna suhteliselt madal, seega täiendavate IT kompetentside vajadus on aktuaalne.

Kuna Eestis on inimeste arv piiratud ja ka märgatavalt vähenemas, siis hädavajalike täiend- ja ümberõppe programmide käivitamine omab mõju siiski teatud piirides. Kui täna on meil puudu spetsialiste teatud valdkondades, siis väljarände tõttu on 5-10 aasta pärast puudus juba kõigis majanduse sektorites. Kui me soovime rahvuslikku rikkust ja heaolu oluliselt kasvatada, on meil valida kahe tee vahel – kas vähenevate inimestega palju kordi kõrgema lisaväärtuse tootmine või siis Eesti majandusse välisspetsialistide kaasamine.

Paraku peab tõdema, et esimese variandi täismahulisse realiseerumisse täna ei usu erasektoris vast keegi ja viimastel aastatel ei ole ka valitsus reformidega loonud eeldusi, et majanduse lisandväärtus lähima 10-20 aasta jooksul järsult kasvada saaks. Eesti on oma fiskaalpoliitikas jätkuvalt rantjeeks olemist ja kapitalimahukat äri soosiv riik, mitte tarku töötajaid ja uute ettevõtete loomist toetav riik.

Näiteks täna õpib Eesti ülikoolides iga aasta üpris suur hulk tudengeid teistest riikidest, kuid siia tööle ja elama jäävad vaid vähesed – ligikaudu 10%. See on kindlasti oluline mõttekoht ja kasutamata võimalus – tuleb uurida, mis on juurpõhjused nende välistudengite nii väikese siiajäämise taga.

Lisaks täiend– ja ümberõppele ei tohi unustada ka iseõpet. Iseõpe on täna Eestis selgelt alakasutatud, samas globaalsel tasandil on see üpris populaarne. ITuudised IT-tööjõukriisi konverentsil kui ka nt HITSA korraldatud Kevadkonverentsil 2016 - Fiiberoptiline haridustee, oli iseõpe tugevalt fookuses, mis loodetavasti annab sellele ka vajalikku lisahoogu.

Kaks olulisemat järeldust

Konverentsi kaks teatud mõttes olulisemat järeldust saab kokku võtta järgmiselt. Esiteks, riiklik panus tööjõuprobleemide lahendamiseks saab olla tõsisem. Töö tegemise maksustamise vähendamine tõstab  töötajate netosissetulekuid ja meelitab siia uut tarka tööjõudu. St maksud küll alaneks, kuid maksumaksjaid hakkaks vastavalt lisanduma. Väljaränne peatuks. Maksutulud kokkuvõttes suureneks.

Teiseks, vaatamata sellele, et tööjõupuuduse teemadel on räägitud juba aastaid ja ka konverentsi fookus oli kastist väljas mõtlemisel, pole paljud ettevõtted veel proovinud tööjõuprobleemide lahendamiseks ka kõiki n-ö kasti sees olevaid lahendusi. Ehk siis, ettevõtted saavad ka ise rohkem teha vajaliku välistööjõu riiki meelitamisel.

Kokkuvõtteks saab öelda, et ühte või paari võluvitsa IT tööjõukriisi lahendamiseks ei ole ja selliste ootustega ka konverentsile keegi ei tulnud. Leiti, et osad olulised lahendused on juba töös ja tulemusliku lahenduse saavutamiseks tuleks erinevaid meetmeid ühtse ning ambitsioonika plaanina rakendada.

Raul Ennus

Helmes AS kvaliteedipartner