18. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tahan hommikul esimese asjana kliendile kirja välja saata. Mida ma saaksin veel teha koosoleku ettevalmistamiseks? Ah, jälle unustasin hommikusöögi söömata. Huvitav, kas finantsjuht on täna  puhkuselt tagasi? Sarnaseid mõtteid jookseb inimestel hommikul tööle sõites paratamatult peast läbi. Kas oled mõelnud kunagi mõtet, et täna on minu ülesandeks teha piisavalt puhkepause, et silmad ei väsiks? Tõenäoliselt mitte. Ega ei juhtugi midagi hullu, kui jätad ringutamata, ei õhuta tuba ega puhka silmi. Või siiski?

Kontorikeskkonnas ei teki tervisprobleemid üleöö

Kõige levinum tööga seotud terviseprobleem on luu- ja lihaskonnaga seotud vaevused. Need ei teki üleöö ega ole seotud ühekordse kehva otsusega. Kui ehitustsehhis võib tekitada ettevaatust valjult töötav masin, siis kontorikeskkonnas ei torka ohud nii kergesti silma. Täna kannatab Euroopa Liidus krooniliste seljavalude käes ligikaudu iga neljas töötaja. Aasta-aastalt need numbrid aina tõusevad ning seega tõuseb ka tõenäosus, et tervisehäda just mind kimbutama hakkab. Kontoritöötajate peamised terviseprobleemide põhjused tulenevad valest tööasendist ning väsimusest põhjustatud sundasenditest ja -liigutustest. Samuti võib füüsiline pinge ja luu- ja lihaskonna vaevused tuleneda pikaaegsest pingelisest tööst.

2015. aastal läbi viidud kontrolli tulemusena tuvastas Tööinspektsioon IKT ettevõtetes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisi 53 ettevõttel 56-st, see tähendab, et vaid 3 ettevõtet olid täitnud kõik nõuded vastavalt seadusele. Peamisteks rikkumisteks oli puudulik tervisekontrolli korraldamine, riskide hindamine ning töökeskkonna tegevuskava puudumine.

Kuidas vältida kontoritöötajatele iseloomulikke haigusi?

Selleks, et vältida kontoritöötajatele iseloomulikke haiguseid, on vajalik tervislike harjumuste loomist. Nende töötajate puhul, keda ohustavad füsioloogilised ohutegurid näiteks sundasend, on kõige tähtsam, et ei töötataks üle ettenähtud tööajanormi ning võetakse piisavalt puhkepause. Puhkepauside ajal on töötajal oluline liikuda või teha võimlemisharjutusi, sest see aitab parandada verevarustust lihastes ning liigestes. Tööandja kohustus on tagada töötajale ergonoomiline töökoht, kus on arvesse võetud töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi. Samuti peab jälgima töötajate töövõtteid ja tööprotsessi, et vajadusel teha parendusi ergonoomika osas, mis aitab vältida töötajate haigestumist.

Millised on riskid?

Hea töökeskkonna loomine on järjepidev protsess ning vajab strateegiat. Selleks, et teada saada, mis inimeste tervist ettevõttes mõjutab, on vaja kaardistada ohutegureid. Sotsiaalministeeriumi tellimusel on loodud praktiline võimalus töökeskkonnas valitsevate riskide tuvastamiseks ja hindamiseks. See on leitav www.tööbik.ee. Tööbik on veebipõhine riskihindamise töövahend, mis aitab luua isikupõhise riskianalüüsi igale töötajale ning selle kaudu aitab Tööbik hoida töötaja tervist. Kui soovite Tööbikut kasutama hakata, on võimalik tellida tasuta koolitus, kirjutades [email protected].  

Kui ei tea, kust töökeskkonna korraldamist alustada või on tekkinud mõni töökeskkonnaalane küsimus, siis on võimalik konsulteerida või kutsuda oma ettevõttesse tasuta tööinspektsiooni konsultant. Selleks piisab e-kirja saatmisest e-postiaadressile [email protected]    

Jäta meelde:

Muuda pauside tegemine harjumuseks ja lase oma kehal ja silmadel puhata.Puhkepauside ajal liigu või tee võimlemisharjutusi (prindi PLAKAT kontori seinale).Muuda oma töökeskkond enda järgi sobivaks, mitte ära kohane ise keskkonnaga.

Anni Katkosild Sotsiaalministeerium Tööinspektsioon

Apo Oja