Autor: ITuudised.ee • 19. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ramoti sõnul on mobiili- ja arvutimängud väga kiiresti kasvav ärivaldkond, mille rahaline käive on sama suur kui maailma filmitööstusel. “Me vaatame siin suurte silmadega, kuidas põhjanaabritel jälle õnnestus edukale tööstusharule pihta saada. Arvuti- ja mobiilimängutootja Rovio käive oli 2014. aastal ligi 160 miljonit ja peale nende on riigis veel pikk pink globaalseid tegijaid,” rääkis Ramot.

“Soomes on mängudisaini õpetatud kõrgharidusena juba kümme aastat. Eestis magati see esimene laine maha ja olemegi neist täna terve dekaadi taga. Uus laine on aga virtuaalreaalsus ning järele saamiseks tuleks praegu investeerida sellesse nii riigi kui ettevõtete tasandil,” lisas Ramot ja arvas, et Eesti riik peaks alustama mängutööstuse riikliku koolitustellimusega. “Eesti suurim mängustuudio Creative Mobile on kasvanud 80-liikmeliseks ning peab kohaliku tööjõu puudumise tõttu Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest siia eksperte importima.”

“Kui Eestis koolitataks sada inimest aastas mängudisaini erialal, siis võiks see siia meelitada suurte mängufirmade filiaalid. Alguses palkaks nad kohalikud inimesed, kes näevad ja õpivad, kuidas asju professionaalselt teha ja saaksid siis oma idud käima panna.”

Ramoti hinnangul võiks Eesti lastele mängude programmeerimist õpetada juba algkoolis. Haridus- ja teadusministeerium kinnitas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor 2015. aastal Eesti esimese mängudisaini õppekava, mille lõpetab 2018. aastal ligi 20 inimest