3. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tõlkida infotehnoloogiat?

Foto: Erakogu
Infotehnoloogia on teema, mida on tavalisele inimesele tihtipeale keerukas selgitada. Tavaliselt teab kirjutaja teemast liiga palju ning eeldab vaikimisi, et lugeja omab samu teadmisi. Teise äärmusse kuulub liiga lihtne, lugeja eelnevaid teadmisi alahindav tekst. Miks nii juhtub ja kuidas sellest üle saada, selgitab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) kommunikatsioonijuht Evelin Trink.

Hiljuti tuli minu viimaseaja lemmikkangelasel, Kanal2 komöödiasaate staaril, härra Herbert Vingul ületada oma suur hirm ning saata e-kiri Riigi Infosüsteemide Keskusele.  

Kirja sisu oli: „Minu ID-kaardi sertifikaatide kehtivuskinnituse juurdepääsutõendi kuvamine tühjendatud vahemälus ebaõnnestus.“ „Ma loodan, et sa ise said aru, mis sa ütlesid,“ ütles seepeale Herbert ja väga hästi ütles.

On teisigi tabavaid lauseid näiteks tark inimene on see, kes suudab keerulisi asju lihtsalt selgitada. Või tsiteerides kolleegi: „Oma tööst tuleb kirjutada ja rääkida nii, et spetsialistid ennast laua alla ei naeraks aga naabri mammi ka aru saaks.“

Kommunikatsiooniinimesed, kes igapäevaselt peavad asutuste infot lugejatele tõlkima, seisavad selliste väljakutsete ees pidevalt. Infotehnoloogia on kindlasti riigivalitsemise kõrval teema, mida on tavalisele inimesele tihtipeale keerukas selgitada.

Põhjus on lihtne, IT-s on väga palju erialalisi väljendeid, lühendeid, märksõnu, millega infosüsteemi kasutajal pole igapäevaselt mingit asja. Kasutaja ootused on infosüsteemile, äpile või ükskõik millisele tehnilisele vidinale väga selged – need peavad töötama, nende kasutamine peab olema tunnetuslik ning kasutusjuhendit pole vaja, sest kasutusjuhendi olemasolu näitab, et lahendus on juba liiga keeruliseks mõeldud. 

Miks aga vildakad mõtted või keerulised laused ikkagi tavalise inimese ette jõuavad? Kõigepealt peab ikka „tõlkija“ otsa vaatama. Mis tal (meil) siis häda on? Tavaliselt teab kirjutaja teemast liiga palju ning eeldab vaikimisi, et lugeja omab samu teadmisi. End kõrvalt vaadata ei ole lihtne, erialane keelepruuk saab ettevõttes töötades osaks ka kommunikatsiooniinimese vereringest. Siinkohal aitab ainult IT-maailmale omane testimine ehk tekstidest arusaamist tuleb katsetada mõne tuttava peal, kes IT maailmaga igapäevaselt kokku ei puutu. Kui tema jaoks on lugu keerukas või arusaamatu, siis tuleb tekst ringi kirjutada. 

Teise äärmusesse kuulub liiga lihtne, lugeja eelnevaid teadmisi alahindav tekst. Selline asi juhtub siis, kui üritatakse kogu maailma rohkelt lihtsustada. Teksti kirjutatakse liialt lilli ja liblikaid, mis jätavad asja tuuma kuhugi ridade vahele või kaotavad selle üldse ära. Vanasti öeldi ajalehes, et loo sisu peab uudises selguma esimese lausega. See, kuidas tuum paika saada oli ja on vahel siiani suurim väljakutse ja eeldab teema head tundmist, kuid samas selle lihtsalt lahti kirjutamist.

Mõnikord kipuvad tekstidesse siginema kantseliit ja stampväljendid. Näiteks kui tegemist on tehnilise inimesega, kelle jaoks pole tekstide koostamine igapäevane töö: „Seoses printimisteenuse optimeerimisega likvideeritakse ära printer.“ Või kui inimene tegeleb liiga palju erinevate projektidega, on sedagi tekstist tunda. Siin peab tekkima julgus öelda asja sisu oma sõnadega. See kõlab taas lihtsalt aga olen korduvalt kogenud, kuidas inimesed seda teha ei julge. Kui sellist teksti ringi toimetada, leiavad spetsialistid sageli, et liiga lihtne tekst jätab lugejale teksti autorist rumala mulje. Kui aga lugeja teksti ei mõista, tunneb hoopis tema end rumalalt. Ja vahel lausa nii rumalalt, et ei esita küsimusigi ning vaevaga kogutud ja edasi antud info lähebki kuulaja või lugeja jaoks kaotsi.

Kommunikatsiooniinimestel on tõlkimisteenuses oluline roll, olla asutuse ekspertteadmisi omavate kolleegide ja avaliku suhtluse vahendaja nii, et majast väljas asuvad inimesed saavad keerukast jutust aru. On ju tekstide kirjutamise üks eesmärk lugeja mõjutamine endale soovitud suunas ja seda on paraku väga keerukas, kui mitte võimatu teha, kui lugeja kirjutatut ei mõista.

Evelin Trink

 

Autor: Evelin Trink

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755