Autor: ITuudised.ee • 7. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänapäeval on vaid viiendik ettevõtetest saavutanud  nii kõrge digitaliseerituse taseme, et digitaliseerimine annab  olulist lisaväärtust nende äritegevusele. Lähema kolme aastaga tõotab aga selliste ettevõtete arv enam kui kahekordistuda, kuna 44 protsendi uuringus osalenud juhtide arvates jõuab nende ettevõte peagi vajalikule digitaliseerituse tasemele, teatas KPMG Baltics OÜ.

Uuring keskendus sellistele digitaliseerimise peamistele valdkondadele nagu pilvandmetöötlus, mobiilsed teenused, andmeanalüütika, sotsiaalmeedia ja koostöörakendused. Enamik küsitluses osalenutest märkis, et nende ettevõte on digitaalsel teekonnal pigem „avastaja” või „juurutaja” kui „tipptegija”.

Kõige suurem vahe „tipptegijate” ja „avastajate” vahel on digitaalsete toodete väljatöötamises – digitooteid on välja töötanud 89 protsenti „tipptegijatest” ning vaid 20 protsenti „avastajatest”. Kõige väiksem erinevus on uute tulumudelite väljatöötamisel, kus digitaliseerimise alguses olevad ettevõtted jäävad liidritest maha umbes 30 protsendipunkti võrra. Seejuures ainult veerand uuringus osalenutest märkis, et nende ettevõtte digitaalsed jõupingutused on tihedalt seotud ettevõtte üldise turuhõivamise strateegiaga.

KPMG Baltics OÜ IT-nõustamisteenuste juhi Teet Raidma sõnul kasutab ka enamik Eesti ettevõtetest pilvetehnoloogia ja sotsiaalmeedia võimalusi aktiivselt, aga sageli toimub see pigem töötajate eraalgatuslikul initsiatiivil ning ettevõtte eeskirju eirates, mitte kavandatud digitaalse strateegiana. „Lõppkasutaja soovidega arvestava, äristrateegiast lähtuva digitaalse toote väljatöötamine eeldab tippjuhtkonna tasemel tehtud otsuseid ja on pikaajaline protsess, mille käigus tuleb valmis olla toote ümbertegemiseks ja mõnikord ka uuesti  otsast alustamiseks,” ütles Raidma. Mida täpsemalt suudab ettevõte prognoosida ja mõõta digitaliseerimisest saadavat tulu ja tehtud investeeringute tasuvust, seda kindlamalt eristutakse „avastajatest”. Uudse lahendusega turule tulijatel on hilisemate jäljendajate eest äriline eelis, kuid see võib kiiresti kaduda, kui tootearendusega ei tegeleta.  „Algatuseks on vaja, et ettevõttes tekiks kriitiline mass n-ö digitaalset DNA-d, mis otsib endale väljundit. Seejuures on äärmiselt oluline,  et IT-juht võtaks ettevõttes aktiivse, muudatustele orienteeritud visionääri rolli ega hakkaks innovatsiooni takistama,” rõhutas Raidma.

Digitaalsete strateegiate peamine kasu ilmneb 52 protsendi „tipptegijate” arvates kulude kokkuhoius, 49 protsenti leiab, et digistrateegiad suurendavad kasumit ning 41 protsendi arvates toovad digitaalsed strateegiad kaasa suurema klientide rahuolu.

Uuringus osales rohkem kui 500 Ameerika Ühendriikide ja Kanada  ärijuhti.

KPMG on auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtjate võrgustik, mis tegutseb 155 riigis ning mille liikmesfirmades üle maailma töötab kokku üle  174 000 spetsialisti. KPMG Baltics on üks juhtivaid rahvusvahelisi ärinõustamisfirmasid Baltikumis ja Valgevenes. KPMG tegutseb Eestis 1992. aastast, siin töötab üle saja ning Baltikumis ja Valgevenes kokku ligi nelisada audiitorit ja nõustajat.