Autor: Aali Lilleorg • 4. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Suvekool aitab tõsta Eesti tuntust küberjulgeoleku valdkonna kõrgharidust ja teadust arendava riigina,“ ütles HITSA juhatuse esimees Erki Urva. „Teist aastat toimuva suvekooli eesmärk on õppida ja jagada teadmisi selle nimel, et saaksime tuleviku infoühiskonnas turvaliselt elada.“

Sellaastane küberjulgeoleku suvekool toob kokku poolsada õigusteaduse ja infotehnoloogia valdkonna doktoranti ja uurijat, keda juhendab rahvusvaheline IT-õiguse valdkonnas tegutsevate juristide ning arvutiteadlaste meeskond.

Ürituse peakorraldajate IT-õiguse programmi juhi Helen Eenmaa-Dimitrieva ja küberjulgeoleku professori Olaf Maenneli sõnul aitavad intensiivne õpe, diskussioonid ja nädalapikkune tehniline harjutus osalejatel omandada oskused mõista digitõendeid ja küberkriminalistikat puudutavaid küsimusi seostatult nii õiguslikust kui tehnilisest vaatepunktist.

„Tegutseme IT-õiguse programmis aktiivselt selle nimel, et õigussüsteemid ja juristide oskused toetaksid uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning konstruktiivset lähenemist infoühiskonna arengutele. Küberjulgeoleku suvekool, mis aitab kaasa õigusteaduse ja infotehnoloogia valdkonna spetsialistide koostööle, annab tugeva panuse infoühiskonna arengusse,“ ütles Helen Eenmaa-Dimitrieva. Arutluse alla tulevad teemad nagu digitõendid, identifitseerimine, autentimine, turvalisus, riskide juhtimine ja palju muud.

Suvekooli üks peaesinejaid, maailma juhtivaid eksperte küberkriminalistika valdkonnas Stephen Mason räägib lähemalt digitaalsetest tõenditest ning autentimisest. „Me elame ajastul, mida kontrollib inimeste poolt loodud tarkvara. Õhusõidukite, autode, satelliitide, kaamerate, haiglate jm töös loodame me sageli tarkvarale, kus võib mõnikord ka vigu olla ning on mitmeid näiteid, kus vigase tarkvara pärast on inimesed hukkunud, viga saanud või raha kaotanud. Just seetõttu peavad ka kohtunikud ja advokaadid mõistma tarkvara puudutavaid teemasid,“ selgitas Stephen Mason.

Kuidas juhtida infoturbes edukalt riske ja oskuslikult ärikriitilise infoga ringi käia - nendele küsimusetele saab vastuse 

Infoturbe konverentsil "Kellele ma usaldan oma andmed?"

13. septembril 2016, hotellis Euroopa

Osalemistasu kuni 14.08 on 199 eurot (km-ga 238,80 eurot).

Soovin lähemalt tutvuda programmiga

Jeffrey Moulton Louisiana Ülikoolist Ameerika Ühendriikides tutvustab suvekooli raames riskide juhtimise raamistikku, aidates luua baasteadmised selleks, et analüüsida, hinnata ja kontrollida riske tundlikku informatsiooni haldavates ning töötlevates infosüsteemides. Moulton räägib, kuidas tehnoloogilised arengud meid haavatavaks muudavad ning mil moel koos eksisteerida asjade internetis, kus ka meie personaalsed seadmed võivad meie järele luurata.

Nädalapikkune intensiivne koostöö- ja õppeprojekt saab teoks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tartu Ülikooli IT-õiguse programmi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Austraalia Adelaide Ülikooli koostöös. Selle toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Küberjulgeoleku suvekool viiakse läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 4.-8. juulil. Selle pidulik lõpetamine toimub 7. juulil kell 19 Õpetajate Majas, kus osalejaid tervitab ka Läti kaitseministeeriumi küberjulgeolekupoliitika juht Ieva Ilves. Lisainfo: http://studyitin.ee/c3s.