Autor: Aali Lilleorg • 8. juuli 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paytailor alustas rahastuse kaasamist oma lahendusega

Foto: Paytailor
Mobiilise rahakoti lahendust arendav idufirma Paytailor alustas tänasest oma veebilehel ettevõtte arendamiseks vajamineva rahastuse kaasamist uudsel viisil. Intervjuus ITuudistele räägib kaasasutaja Rode Luhaäär kuidas selle lahenduseni jõuti ja millised on plaanid.

Kuidas Sa ise kirjeldad, mis see on millega oled välja tulnud?

See, mida oma veebilehel käima lükkamas oleme võiks ehk nimetada ühisrahastuseks omal platvormil. Sisuliselt on see võimalus huvilistel kaasa lüüa Paytailori mobiilse rahakoti arenduses. Teisisõnu on see ühisrahastus või toetuskampaania, aga Paytailori enda veebiväljundis. Inglise keeles selle kohta konkreetset väljendit ei ole ja kasutusel olev kirjeldus kõlab nii: „crowdfunding campaign on your own website".

Mille poolest see erineb teistest ühisrahastustest?

Maailmas on lisaks Kickstarterile ja muudele ühisrahastuse platvormidele ka juhtumeid, kus ettevõte kaasab toetust oma veebiväljundis. Eestis ma ühtegi sellist näidet ei tea. Põhiline erinevus on selles, et potentsiaalsed toetajad suunatakse ettevõtte veebilehele, mitte ei kasutata ühisrahastusplatvormi olemasolevat kasutajaskonda. Seda võimalust kasutatakse kas vahendustasude vältimiseks või toodete lansseerimisel, et jääda toetajatega tihedamasse kontakti.

Miks otsustasid sellise viisi kasuks?

Tegelikult mõtleme alati natuke loovamalt. Iga ettevõtte loomisel ja ka idufirma arendamisel on teatav õppimiskõver, mis tuleb läbi teha. Me oleme üks väheseid oma valdkonna iduettevõtteid, kellel enne laienemist on olnud suurepärane võimalus oma toodet testida nii kaupmeeste kui ka kasutajate peal. Teeme sellest ikka järeldusi.

Idufirmasse kapitali kaasamisel oleme õppinud seda, et riskikapitalistidel on piiratud aeg lahendusega põhjalikumalt tutvumiseks. Valdkonna eripärast tulenevalt on infovahetus on surutud kindlasse raami ja see seab piiranguid keerulise lahenduse tutvustamiseks. Lihtsam on kindlasti nendel fintech idufirmadel, kes ühel või teisel viisil on keskendunud peamiselt ülekande teenusele.

Globaalse potentsiaali osas oleme õppinud seda, et välisinvestorid on pigem orienteerunud potentsiaalsele turule ja arenemise võimalustele. Eesti potentsiaalsed investorid seevastu tunduvad olevat keskendunud konkurentsile. Need hinnangud on minu isiklikud tähelepanekud investoritega suhtlemisest ja iga investor on loomulikult erinev. Meie investorid olnud Briti ja Soome päritolu.

Potentsiaalsete investoritega suhtlemine võtab palju aega ja me eelistame tegeleda nendega, kellele me seda lahendust loome ehk kasutajatega.

Teisalt kisub mul ikka suunurgad üles see, et meie klientidest kaupmeestele meie lahendus meeldib ja päris hea meel on vahel päevas mitu korda selgitada asjast huvitunud inimestele, et klientidega meil probleeme pole. Me peame lihtsalt valmistuma oluliseks kasutajate hulga kasvuks ja näeme ka ise, et kasutajakogemust peaksime täiendama. 

Kuidas Funderbeamis läks?

Funderbeam on hea ja perspektiivikas ühisrahastusplatvorm. Meil läks keskpäraselt, sest liitusime sellega esimeste seas ning mitte just tavapärase pakkumisega. Esiteks ei pakkunud me investoritele kohest osalust, vaid osaluse konverteerimist laenu baasil. Teisalt tegin mina isiklikult vea otsides seal sellelaadse platvormi kohta väga väikest kapitali ning väga lühikese aja jooksul. Summat me kokku ei saanud. Üks põhjus oli ka ajapuudusel meie oma kampaania nõrkus, kuna eelistasime sel ajal siiski tegeleda klientidega. Ka portaal alles alustas. Meil oli ka palju sõpru, kes soovisid kaasa lüüa, aga tol hetkel lihtsalt ei jõudnud. Kõik see pani mõtlema, et miks mitte teha midagi teistmoodi.

Kas teisi ühisrahastusplatvorme olete ka proovinud?

Ei ole. Kuigi meil on ka UK tütarettevõte, mis paneb meid vaatama AngelListi poole, siis sinna me liikunud pole.

Millised on eesmärgid ja ootused?

Eesmärk on puhtalt kasutajate toel panna midagi suurt liikuma. Kogu digitaalturunduse karjääri jooksul on olnud mul palju avastamist sotsiaalmeedias. Hea on tõdeda, et meie ümber on palju lahedaid, nutikaid ja toredaid inimesi ning sotsiaalmeedia abil on pandud suuri asju liikuma. Huvitav on jälgida, kuidas uue meeletu ideega kaasa minnakse ja tihti põhjusel, et see on tõesti üllatavalt teistsugune.

Esialgu vaatame kuidas inimesed on valmis meie ideed toetama. Kui keegi soovib investorina kaasa lüüa, siis saab ta loomulikult meiega sel teemal täpsemalt rääkida. Võibolla on see maailmas esmakordne juhus, kus toetust märgitakse Facebooki kommentaaridena. Vabandan nende ees, kellel Facebooki pole, aga mõnel sõbral ehk ikka on. Üldjuhul rahvusvaheliselt on levinud pigem donate (anneta) nupp ja PayPali kaudu ülekanne.

Kui suurt rahastust ootad ja mis selle eest täpsemalt plaanis on?

Rahastuse eesmärgiks oleme seadnud 15 000 eurot. Soovime parandada kasutajakogemust kliendirakenduses, koguda rohkem tagasisidet ja nagu lubatud, siis arendame ka kasutajate poolt esitatud ettepanekuid täiendavate võimaluste osas. Kokkuvõtvalt kasutame raha ettevõtte arendamiseks ja tegevuseks vajalike kulutuste katmiseks.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755