Taavi Kotka: Eesti on kõrgelt arenenud e-riik, sest oleme usaldanud oma IT-insenere

Taavi Kotka
Taavi Kotka

12. Metsaülikooli avaloengu pidas Taavi Kotka ja rääkis sellest, mis on Eestile e-riigina edu taganud. Kotka kõneles Eesti isikukoodist kui unikaalsest eelisest, mis on kogu tänasele e-ühiskonnale aluse pannud. Tulevik võib aga tema hinnangul kaasa tuua selle, et 1,3 miljoni elanikuga riik võib olla maailma suurim ning aidata tagasi saada Euroopa Liidu konkurentsivõime.

„Ühe paari aasta taguse uuringu kohaselt näevad  mitmed maailma juhtivad mõtlejad Eestit kui rajaleidjat. E-kaubanduse või tööstuse automatiseerituse poolest ei ole Eesti kindlasti kõige kõvem e-riik. E-riigi, e-ühiskonna mõistes oleme aga absoluutne esimene. Meid on sinna viinud ennekõike tõsiasi, et meie poliitikud on usaldanud meie IT-insenere, teinud nende toel keerulisi otsuseid, mis on kaasa toonud e-edu. Näiteks meie isikukood ja ID-kaart ei ole enamikus riikides sugugi iseenesestmõistetavad. Skandinaavia ja Eesti teeb eriliseks see, et meil on digitaalne nimi, unikaalne ühiskonna ülene tunnus, mis kehtib nii era- kui avalikus, koondab kokku infot erinevatest andmekogudest,“ rääkis Kotka.

Ta lisas, et Eesti on enamikust arenenud riikidest e-arengult ees umbkaudu 15 aastat. „Kui Ühendkuningriik tahaks teha samasugust maksude deklareerimise lahendust või kombineerida andmeid erinevatest andmebaasidest, peaksid nad alustama sellest, et annavad kõigile ühiselt tunnustatud isikukoodi. Sellise asja juurutamiseks kulub aastaid. Seega ei kao meie suur töö ja saavutatud eelised kiiresti kusagile ja e-riigi arengusse tehtud ja tehtavad investeeringud on igati omal kohal,“ kinnitas Kotka. Ka on Eesti ainus riik maailmas, kus kehtivata digitaalallkirja tõesti kasutatakse ja aktsepteeritakse, ühiskonna üleselt. "Digitaalse allkirja abiga on e-valimised meiega alates 2005. Seda diskussiooni pole enamikus riikides avatudki."

Meie edu teine võimas alustala on X-tee, mis seob tervikuks kokku andmed erinevatest andmekogudest. Andmekvaliteet Eesti infosüsteemides on suhteliselt hea, sest meil ei ole korduvat informatsiooni. Meil on info korduvuse tõttu palju vähem vigu võrreldes näiteks Jaapaniga, kus inimesel, kel on nimes Õ võib nt ühes pangas olla kolm kontot, kuna nime saab kirjutada erineval kujul,“ kiitis Kotka Eesti andmekogude kvaliteeti. Ta lisas, et eraldi oluline küsimus on andmekaitse. „Kuna kõigi andmekogude kasutamine on jälgitav ja tuvastatav, on väga vähe tõenäoline, et eraelulised andmed jõuaksid valede silmade ette – see võib kaasa tuua tööst ilma jäämise või lõppeda raskemal juhul kriminaalkaristusega. Olukord, kus keegi pildistab paberil haiguslugu ja müüb selle meediale, ei ole Eestis võimalik. Oleme loonud päris hea ja usaldusväärse süsteemi,“ toonitas Kotka. Ta lisas, et Eesti e-riiki ei saaks toimida ilma suure tööta küberkaitse valdkonnas. „Meil võivad olla ID-kaart, isikukood ja mis tahes muud asjad, aga ilma inimesteta, kes selle süsteemi usaldusväärsust kaitsevad, kukuks asi kokku. Kujutage ette, kui hakkaks tulema uudiseid stiilis, et haiglast lekkisid patsientide andmed või mõnda ministeeriumi kuulati viis aastat pealt. Siis lööks kogu süsteem kõikuma,“ tõi Kotka näite.

„Me elame maailmas, kus riigipiiride tähtsus aina kahaneb ja meie riigi suhtlemisest kodanikuga toimub paberil vaid 5%. Suudame teenindada oma diasporaad kõikjal maailmas,“ kõneles Kotka, lisades, et teisalt on piiride hägustumine tohutu võimalus. „Kui suudame sõltumata asukohast teenindada oma diasporaad, kas peame teenindama ainult eestlasi? Täna on meil ca 12 000 e-residenti, kes on asutanud ca 1000 ettevõtet. Maailmas, kus majandus muutub nõudluspõhisemaks, kaugtöö ja piiriülese töötamise osakaal kasvab, kõnetab selline väärtuspakkumine paljusid inimesi. Prognooside kohaselt on aastaks 2020 40% USA tööjõust vabakutselised. Digitaalseid nomaade, kes rändavad riigist riiki, töötavad, kus soovivad, on aastaks 2035 julgemate ennustuste kohaselt 1 miljard. 10 miljonit e-residenti, mille oleme endale sihiks seadnud, on sellest väga väike hulk.“

Kotka tuletas meelde ka poolteist aastat tagasi algatatud ideed, et Euroopa Liidu tasandil võiksid andmed vabalt liikuda. „See tähendab, et erinevad asutused, aga ka ettevõtted, näiteks pangad, kohustuksid andma vajadusel välja masinloetaval kujul infot, et teha inimeste jaoks asjaajamine lihtsamaks. Aga läheme veelgi kaugemale – mis oleks, kui me tooksime väga suure osa innovatsioonist tagasi Euroopa Liitu? Mis oleks, kui Euroopa Liidu kodanik oleks päriselt ka oma andmete omanik, saaks neid osta ja müüa? Kui ettevõtted saaksid andmeid lihtsamalt kätte, ostes neid otseallikast – inimeselt, kelle andmetega tegu, aitaks see paljudel start-upidel lendu tõusta ja tooks mitmeid uuenduslikke ideid USA kõrval või asemel Euroopasse. Nii võib väike Eesti aidata suurel Euroopal tagasi saada oma konkurentsivõime,“ lahkas Kotka Euroopa Liidu võimalusi.

Metsaülikool on üritus, kus hulk avara maailmavaate ja salliva mõttelaadiga inimesi mõtestavad, arutlevad ja uurivad igal suvel 4 päeva jooksul süvitsi mõnd Eesti ühiskonna, inimese ja arengu jaoks olulist teemat, lahates selle erinevaid tahke, tõstatades küsimusi ja otsides samal ajal ka lahendusi. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpilased, teadlased, lektorid ning kodanikuühiskonna aktiivsed kaasamõtlejad. usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning igaühe arvamust respekteeritakse. Metsaülikool kannab endas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel 1967. aastal. Eestis toimus esimene Metsaülikool 1989. aastal Käärikul. Eestis toimub Metsaülikool tänavu 12. korda.

Triin Käpp

Osale arutelus

  • ITuudised.ee

    ITuudised.ee

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a JUNIOR .NET DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Derivco is looking for a POKER INTEGRITY SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Derivco is looking for a VIDEO PRODUCTION SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Käsi­raamatud