Autor: Aali Lilleorg • 24. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT intellektuaalse omandi teemadele spetsialiseerunud advokaat Pirjo Jha soovitab kõikidel hüperlinkijatel olla väga teadlikud, millistele veebilehtedele ja sisule nad viitavad. „Hiljutine kohtulahend loob selgemad juhised ka Eesti õiguspraktikale. Eriti tähelepanelikud peaksid olema ettevõtjad, kes soovivad just ärilistel eesmärkidel viidata veebilehtedele, kus on jagatud teoseid, mis võivad olla autoriõigusega kaitstud“.

Hüperlinkimine ärilisel eesmärgil

Kui ettevõtja jagab linki ärilistel eesmärkidel, siis tuleb kontrollida, kas viidataval veebilehel oleva teose avaldamiseks on saadud autori nõusolek. Selleks tasuks ühendust võtta viidatava veebilehe haldajaga ja ebapiisava vastuse korral autori endaga. Juhul, kui kontrollkohustust ei täideta ning hüperlink viitab ebaseaduslikult avaldatud teosele, siis loetakse ka lingi jagaja autoriõiguste rikkujaks.

Hüperlinkimine mitteärilisel eesmärgil

Kui isik jagab linki vaid erahuvidest, nt oma blogikeskkonnas, ja sellega ei kaasne rahalist kasu, siis on see lubatud. Autoriõigusi rikutakse juhtudel, kui hüperlink võimaldab ligipääsu teosele, mis senini oli kättesaadav vaid piiratud isikutele (nt kaitstud sisu on kättesaadav vaid ajakirja registreeritud kasutajatele) või isik on teadlik viidataval veebilehel oleva teose ebaseaduslikust üleslaadimisest. Soovituslik on veenduda viidatava veebislehe sisu seaduslikkuses.

Euroopa Kohtu 8. septembri 2016 otsus käsitles ajakirjade väljaandja Sanoma Media Netherlands BV poolt tellitud ja internetis ebaseaduslikult üleslaetud fotofailidele hüperlinkimist, mida tegi korduvalt uudisteväljaanne GS Media BV. Kohtulahendiga saab lähemalt tutvuda siin.