Idufirma lähtugu kliendist

Heidi Kakko
Heidi Kakko

Eesti idufirmad pääsevad rahale kergemini ligi, kui mõistavad paremini kliendi soovi, kirjutab EstBANi tegevjuht Heidi Kakko.

Kõrge riskiga idufirmadest õnnestub tihti ainult üks kümnest, kuid kõige tõenäolisemalt õnnestuvad ikka need, kes juba alguses suudavad klientide vajadustele vastata nii, et toote/teenuse eest ollakse valmis maksma.

Kindlasti peavad nii investorid kui ka idufirmad suurema kapitalipakkumise tingimustes tegema teadlikumaid otsuseid ehk lisaks rahale on olulised valdkonna süvitsi tundmine ning võrgustiku olemasolu.  

Viimastel aastatel on kõige olulisemad kapitaliallikad varases faasis idufirmadele olnud äriinglid (nt 2015. aastal investeerisid Eesti võrgustiku liikmed 165 tehingus 6,67 miljonit eurot). Samas on varase faasi investeeringud kõrge riskiga ning seda riskialdist raha Eestis napib – kohalikud investorid on seni suutnud pakkuda ligi 10% kapitalist, mida on vaja Eestist pärit kiirekasvuliste tehnoloogiaettevõtete arenguks.

Kindlasti on rahvusvahelised kiirendid hea platvorm, et rahvusvahelisel radaril silma paista ja siis ollakse nagunii juba üleilmses konkurentsis. Samuti konkureerivad Eesti riskiinvestorid kogu maailma riskikapitaliga parimate (Eesti) idufirmade ja tehnoloogiate pärast.

Viimasel aastal on Eestis hakanud aktiivselt tegutsema ühisrahastuse platvormid, mis ühendavad kapitalivajajad ning (väike)investorid ja kus väikeste panustega saavad osaleda ka need, kel ei ole sügavamat investeerimisalast teadmist, ning on võimalik jõuda rohkemate investorite ning investeerimisvõimalusteni.  

Kas kõigi uute fondide ja võimaluste rohkuses saavad kõrge riskiga (idu)firmad liiga kergesti raha? Kuna Eesti riskikapitaliturg on väike ja ajalugu lühike, siis on suuri ebaõnnestumisi olnud vähe – viimati lahkas meedia Cliftoni pankrotijuhtumit, kus kaotati ligi 4 miljonit eurot investorite raha. Uutele turgudele uute tehnoloogiate või ärimudelitega murdmise korral on ebaõnnestumine paratamatu kaasnähtus ehk see annab õpikogemuse, sest kui midagi uuenduslikku ei katseta, siis arengut ei toimu.

Eestil ei olegi konkurentsivõime tekitamisel ja hoidmisel muud valikut kui murrangulise uuenduslikkuse otsimise fookus. Sellest on kümme aastat räägitud ja ehkki protsess on olnud eeldatust aeglasem, hakkavad nüüd esimesed viljad tulema.

 Loe pikemalt Äripäevast.

Osale arutelus

  • Heidi Kakko

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

ERPLY otsib SÜSTEEMIADMINISTRAATORIT

Majandustarkvara OÜ

01. november 2017

Tallinna Linnakantselei otsib INFOSÜSTEEMIDE ANALÜÜTIKUT

Tallinna Linnakantselei

01. november 2017

Derivco is looking for a QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

21. oktoober 2017

Arvamused

Teabevara