Telefoniomaniku dilemma: kuu aega võrgus või üks kohvikukülastus?

Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema
Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema

Kui mobiiltelefoni soetamine mõjus kümme aastat tagasi rahakotile umbes samamoodi nagu praegu, siis sideteenuse hind on täna madalam kui eales varem, tõdes Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema.

Mobiiltelefon on täna muutunud nii loomulikuks igapäevaelu osaks, et USA-s läbiviidud uuringu järgi peab 96 protsenti 18-24aastastest mobiili suisa kõige tähtsamaks asjaks ning 35 protsenti ameeriklastest mõtleb hommikul ärgates esimese asjana just oma nutitelefonile.

Päev maha ununenud nutiseadmeta või internetita on täna tõeline väljakutse. Ometi oli isiklik telefon ja mobiilsideteenus alles 90ndate keskel veel tõeline luksus.

Mobiil – eliidi pärusmaa

Näiteks populaarse mudeli Motorola D160 hind küündis toona 2000 kroonini ja Motorola D460 eest tuli välja käia 3000 krooni, mis moodustas keskmisest kuupalgast pea kolmveerandi. Sellise „kõvaks sõnaks“ peetava telefoni sisse käis pangakaardisuurune SIM-kaart ning muid funktsioone peale kõnede ja sõnumite telefonil ei olnud.

Samuti maksis üksnes mobiilsidelepingu sõlmimine ja isikliku telefoninumbri saamine toona mitusada krooni ning kõne minutihind ulatus päeval 8 kroonini.

Mobiiltelefon muutus Eestis laiatarbekaubaks ja kättesaadavaks igaühele peamiselt tänu Tele2 eelkäija Q GSM-i agressiivsele turule tulekule ja ülisoodsate telefonide müükipaiskamisele 90ndate lõpus. 

Telefonid massidesse

Revolutsioonilisel päeval, mil Motorola D460 mudelid paisati 1998. aastal müüki 1 krooniga, lookles Tartu esindust avades mitusada meetrit pikk järjekord Pläsku juurest silla alt turuhooneni välja. „Inimesed olid kell neli öösel magamiskottides kohal, et endale mobiiltelefon osta ja leping sõlmida,“ rääkis Tele2 pikaaegne jaemüügijuht Sirje Likk, kelle sõnul sisestasid esinduse töötajad öösiti kella kaheni lepinguid, et kliendid saaksid võimalikult ruttu rääkima hakata.

„Rekordpäeval suutis üks teenindaja suisa sõlmida 45 lepingut. Meie tagaruum oli maast laeni telefone täis, päevas tuli 20 kasti uusi telefone,“ meenutab Likk, kelle sõnul oli toona valikus vaid 5-6 telefonimudelit, peamiselt Motorolad ja Ericssonid.

Isegi kui isikliku telefoni sai nüüd kätte poolmuidu, maksis mobiilsideteenus 90ndate lõpuks jätkuvalt hingehinda. Väikseima tolleaegse Q GSM-i paketi Q15 kuutasu oli 147,5 krooni ning selle eest sai rääkida 15 minutit, pool tundi kõneaega sisaldava paketi eest tuli aga välja käia juba 200 ja tunnise kõneaja eest 354 krooni kuus. Iga järgnev kõneminut maksis päeval suisa üle 5 krooni ning SMS-i saatmine 2,95 krooni.

Veerand palgast telefoniostule

Kuigi väljaminekud telefoni ostule mõjusid kümme aastat tagasi rahakotile samamoodi nagu täna, sest ka nüüd kulutatakse Eestis uue telefoni ostuks umbes veerand kuus teenitust – keskmiselt käib eestlane täna uue telefoni eest välja 256 eurot –, on telefonide funktsionaalsus teinud tohutu hüppe.

Näiteks omal ajal ülipopulaarne 2-megapikslise kaamera, 20MB sisemälu ja internetibrauseriga nuputelefon Sony Ericsson W810i oli 2006. aastal samaväärses hinnaklassis nagu täna Samsung Galaxy S6. Ootused telefoni võimekusele on tõusnud oluliselt drastilisemalt kui telefonide hind võrrelduna sissetulekuga ja see on tarbijale suur võit.

Kvaliteet tõuseb, hind langeb

Teiseks on ajaga inimestele aina soodsamas suunas liikunud teenuse hind – kui üldiselt käivad hinnad palgataseme tõusuga kaasas, siis mobiilsideteenus on aastatega vaid odavnenud ja jõudnud tänaseks kõigi aegade madalaimale hinnatasemele, samas kui mobiilioperaatorite pakutav teenus on kvaliteetsem, kui eales varem.

Sideteenuse hinnasõda sai alguse juba 2000. aastal, mil Q GSM tuli välja Dünamo paketiga, kus kõik kõned olid 2,5 krooni minut ning SMS-i saatmine maksis 2 krooni. Senistest turuhindadest kordades soodsam hind tõi eestlased taas esinduste ukse taha pikkadesse järjekordadesse, et mobiilsidelepinguid sõlmida.

Dünamole järgnesid 2000ndate keskel pärast säästuoperaatorite Diil ja TeleYks turule tulekut ning oma telefoninumbriga operaatori vahetamise võimaluse tekkimist Hinnaliidri paketid, kus kõneminut maksis 2005. aastal juba vaid 0,75 senti.

Kuu mobiilsidet või kohv ja saiake

Kümme aastat tagasi viis hinnasõda odavoperaatorite vahel kõneside hinnad tõeliselt alla, aga kaugeltki mitte nii alla nagu need on täna. Kui praegu saab kuue euro eest kõigi operaatorite juures terve kuu jagu piiramatult kõnesid ja sõnumeid ning pideva internetiühenduse telefonis, siis 10 aastat tagasi sai sama raha eest rääkida vaid 100 minutit.

Mulle meeldib siinkohal tuua saiakese ja kohvi näide – tänapäeval maksavad inimesed piiramatu arvu kõneminutite ja sõnumite ning andmeside eest kuus umbes sama palju nagu kohvikus ühe saiakese ja kohvi eest, ning on valmis seejuures veel operaatorit vahetama, kui teine sama asja 50 senti odavamalt pakub. Kümme või kakskümmend aastat tagasi poleks meist keegi osanud ette kujutada, et võrdleme isikliku mobiilsidelepingu kulukust ühe kohvi ja saiakese omaga.

Kristja Seema osaleb 25. oktoobril IKT Aastakonverentsil.
Vaata, kes veel osalevad SIIT.
Tutvu programmiga ja registreeru SIIN.
NB! Soodushind lõppeb 17. oktoobril. 

Osale arutelus

  • Kristjan Seema, Tele2 müügi- ja turundusdirektor

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tallinna Linnakantselei otsib INFOSÜSTEEMIDE ANALÜÜTIKUT

Tallinna Linnakantselei

01. november 2017

Tallink is looking for a SENIOR DEVELOPER

Tallink Grupp AS

31. oktoober 2017

ERPLY otsib SÜSTEEMIADMINISTRAATORIT

Majandustarkvara OÜ

01. november 2017

Arvamused

Teabevara