Anti Kuiv: ettevõtted kasutavad lahendusi ja rakendusi, mis on vähemalt 10 aastat vanad

F9 Distribution Balticu juhataja Anti Kuiv
F9 Distribution Balticu juhataja Anti Kuiv

Anti Kuiv oli esimene inimene, kes registreerus selleaastasele IKT Aastakonverentsile, mis toimub 25. oktoobril Tallinna Loomaaia Loodushariduskeskuses. Registreerumisel andis ta teada ka oma mõtetest, mis tema arvates võiks sellisel konverenstsil käsitletud olla. ITuudised esitas selle kohta paar küsimust.

Palun räägi lähemalt, mis Sinu arvates oli IKT Aastakonverentsi programmis käsitlemata teema?

Olen sage külaline sellistel IKT üritustel ja alati mõtlen kaasa, aitan ka korraldajatel asja sisukamaks muuta. Sellest ka see kommentaar, et tegelikult me räägime hästi palju ja suhteliselt laialt IT-st, aga hästi suur IT-sektori valdkond on nn tehnoloogiate maaletoomine, tarkvara ja riistvara lõppkliendini toimetamine. See on suur valdkond, kus näiteks Eestis töötab suur hulk ettevõtteid.

IT-sektori diskussioon keskendub alati lõppkliendi vaatele ja nii räägivad ITst ettevõtted, kes seda kasutavad. Sektorit analüüsitakse mitmest aspektist, aga kõrvale jääb see pool, et kui palju Eesti ettevõtted, riigiasutused ja IT tehnoloogiaid ostavad, reaalselt. Mis rahad seal liiguvad ja mis trendid selles on? Millised on muutused läbi aastate? Millesse investeeritakse konkreetselt?

Kui räägime IKT Aastakonverentsist, mis kord aastas toimub, siis kindlasti selles võiks olla suurem roll sellisel analüüsil, et kui palju Eesti kasutajad, nii erakasutajad kui ka ärikasutajad tegelikult ikka ostavad uusi tehnoloogiaid. Nii raua mõttes kui ka tarkvara mõttes. Seda oleks päris huvitav vaadata ja analüüsida. Neid andmeid väga põhjalikult ei ole alati kättesaadaval, aga üldisi turu trende kindlasti näeb.

Sellele ma tähelepanu juhitsingi. Näiteks, täna räägivad kõik big datast, et meil on hästi palju andmeid ümberringi ja kõik ettevõtted ja organisatsioonid koguvad andmeid. Kui vaatame, milliseid tehnoloogiaid kasutatakse või ostetakse täna, et neid salvestada ja analüüsida, siis me näeme, et Eestis ei kasutata kõige moodsamaid lahendusi, et ettevõtted on ikka küllaltki konservatiivsed. Kõik uued tehnoloogiad ei ole kasutuses ja ettevõtted kasutavad lahendusi ja rakendusi, mis on vähemalt 10 aastat vanad. See on see pool, mis võiks olla kord aastas ja tihemini läbi vaadatud.

Mis on Sinu jaoks konverentsi programmis huvitav?

Alati on huvitav kuulata konkreetseid ettevõtteid rääkimas sellest, kuidas IT tehnoloogiaid oma igapäevatöös kasutavad. Tänavusel konverentsil on mitu sellist näidet. Me teame, et Eestis asjad arenevad suhteliselt tormiliselt ja meil on mitmeid suurettevõtteid, kus on viimasel ajal toimunud suured juhtkonna muudatused ja inimesed, kes seal on, need on oma taustalt seotud IKT sektoriga laiemalt ja seda on huvitav vaadata, et mida nad seal paremaks teevad, sest mida suurem ettevõte, seda suuremat kasu saaks uute tehnoloogiate rakendamisest. See on kindlasti huvitav ja IT lisandväärtusest võib rääkida pikalt, et see on selline teema, mis kunagi ei lõppe.

Mis Sa arvad Eesti IT-sektori lisandväärtusest?

See on mulle endale hästi südamelähedane teema. Me näeme, mis ümberringi toimub, et on suur startupi buum, programmeerimine on suhteliselt populaarne – inimesed kõik räägivad sellest. Meil on tekkinud uus sektor nimega fintech, kus tekitatakse IT lahendustega uusi finantsteenuseid ja reformitakse pangandussektorit läbi selle, üle veebi on võimalik lihtsaid asju teha – kõik see toimub meie silme all.

Lisandväärtuse põhiküsimus on see, et ei ole tähtis tegelikult, millist seadet täpselt kasutatakse või millist tarkvara kasutatakse, vaid tähtis on see, kuidas sellega ühe ettevõtte äriprotsesse efektiivsemaks muudetakse. Mis ärikasum sellest IT projektist või lahendusest siis tuleb? Selles pildis on meil täna hästi palju seda juttu, et alates pilvetehnoloogiatest, lõpetades äppidega, mis on mingi salasõna, et kui äppi ei ole, siis ei ole üldse tegu õige firmaga. Tegelikult on seal ümber väga palju vahtu ja tegelikult jutumehi ja müügimehi, kes müüvad mingisugust imerohtu ettevõtetele, et kui selle lahenduse võtate, siis kõik teie kliendid hakkavad seda kohe kasutamata. Sellist imejuttu on hästi palju. Edukaid elluviijaid on tegelikult vähe ja edukaid projekte, mis on tõeliselt kasutanud kaasaaegseid tehnoloogiaid selleks, et ettevõtet efektiivistada ja on ka võitnud sellega kohe turgu või rahaliselt – selliseid edulugusid väga palju ei ole. Või me siis ei kuule neist.

Tegelikult võiks seda rohkem esile tuua, et kuidas tootmis- ja teenindusettevõtted, rakendades IT lahendusi ja uusi tehnoloogiaid, päriselt konkurentsivõimelisemaks muutuvad.  Sellest väga palju ei räägita. Startup'idest räägib kõik meedia, aga need ei ole veel siiani sentigi raha teeninud ja kõik on hirmsasti sillas. Aga asjal võib sisu jääda natukene puudu ja päris majandussektorid vaatavad pealt kõike seda ja mõtlevad, et aga noh, mis meie sellest kasu saame. Ma arvan, et siin see lisandväärtuse jutt ei tohiks lõppeda. Seetõttu konverentsil näidata neid edulugusid või panna rääkima need inimesed, kes IT lahendusi ja tehnoloogiaid oma igapäevatöös rakendavad mingis teises valdkonnas – see on hästi hea.

Veel viimane võimalus registreeruda IKT Aastakonveretsile SIIN.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

PWC ÄRINÕUSTAMISE ÜKSUS otsib IT-VALDKONNA KONSULTANTI

PricewaterhouseCoopers AS

22. oktoober 2018

CINAMON is looking for a passionate IT ASSISTANT

Manpower OÜ

31. oktoober 2018

Teabevara