Kuidas paremini mõista tehnoloogia ja inimeste ühist tulevikku?

4. novembril Tartus toimunud Euroopa suurimal rakendusliku antropoloogia konverentsil “Milleks maailmale antropoloogid: Inimkeskne IT” tõdeti, et ehkki tehnoloogiliste lahenduste osa inimeste igapäevaelus aina suureneb, on humanitaarteadlased toimuvate muudatuste mõistmiseks ning efektiivsemaks elluviimiseks hädavajalikud.

Konverentsi avaettekande pidanud Sten Tamkivi selgitas inimestele sobivaimat elukohta pakkuva teenuse teleport.org arendamise näitel, et inimesed on altid kolima kohtadesse, mis vastavad nende mitmekülgsetele vajadustele nii töö- kui ka elukoha mõttes. „Teleporti otsingumootor sisaldab infot 250 linna kohta üle maailma, muutes inimeste liikumisvalmiduse andmepõhiselt jälgitavaks. Antropoloogid saaksid aidata mõtestada kogutud andmestikku ja vastata paljudele olulistele küsimustele. Näiteks, mis seisab linnade pakutavate hüvede ja inimeste liikumisotsuste taga, millised probleemid kaasnevad inimeste kolimisega ühest paigast teise jne,“ rääkis Tamkivi.

Usku antropoloogide võimekusse neile küsimustele sisukaid vastuseid pakkuda suurendas Vrije Universiteit Amsterdam professori Dimitris Dalakoglou ettekanne Euroopa infrastruktuuride kriisist. Dalakoglou tõi välja, et 2008. aastast alates on vähenenud riikide soov ja vabaturu võimekus panustada erinevatesse taristustesse – nii tervishoiu, hariduse kui ka teede arendamisse. “Vastutus selles osas on üha enam liikunud ühiskonnale kui indiviidide kogumile,” lisas Dalakoglou. 

Silicon Valley’s asuva Nissani uurimiskeskuse tegevantropoloog Melissa Cefkin tegi ülevaate tulevikust liikluses koos isesõitvate autodega ning loetles selle tehnoloogia võimalikke mõjusid inimeste igapäevaelule. “Uute tehnoloogiate arendamisel ja töökindlaks muutmisel saab selgeks, kuivõrd kompleksne ja sotsiaalne on inimese tegevus ning kui keerukas on masinat inimeselaadseks muuta.” Cefkin lisas, et just antropoloogiline väljaõpe on sobiv, vastamaks küsimustele, kuidas inimeste ja masinate vahelisi suhteid uurida. 

University College London professor ja sotsiaalmeedia ekspert Daniel Miller pisendas tehnoloogia osatähtsust kaasaja inimese elus. “Tehnoloogilised vidinad on esemed teiste seas ja asjadele on inimesed ikka tähelepanu pööranud,” selgitas ta. Teisisõnu muudavad inimesed ise tehnoloogia inimkeskseks, antropoloogide ülesandeks jääb uurida, kuivõrd mitmekesiselt seda maailma erinevates paikades tehakse. Lisaks võib antropoloogilise uurimistöö tulemusena raha kokku hoida, sest antropoloogid aitavad mõista, kuidas tehnoloogilisi lahendusi sihtgrupile kõige sobivamaks muuta.  

Konverentsi üks peakorraldajatest, Rakendusliku Antropoloogia Keskuse juhatuse liige Keiu Telve avaldas lootust, et lisaks uute tutvuste sõlmimisele ja teoreetilistele mõttevahetustele ärgitavad arutelud konverentsil osalenuid ka tegudele. „Konverentsile seatud eesmärk ühendada antropoloogiat ja tehnoloogiat täitis oma eesmärki mitmel moel: ettekanded olid inspireerivad ja andsid ka hilisemat jutuainest väga erinevatest eluvaldkondadest osalejatele üle maailma,“ ütles Keiu Telve.

Konverentsil „Milleks maailmale antropoloogid: Inimkeskne IT“ osales ligikaudu 350 inimest 25st riigist. Konverentsi peakorraldajateks olid Rakendusliku Antropoloogia Keskus ja Euroopa Sotsiaalantropoloogide Assotsiatsiooni Rakendusantropoloogia Võrgustik (EASA Applied Anthropology Network). 

Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK) pakub uusi, inimesest lähtuvaid lähenemisnurki ja vastuseid erinevatele ühiskondlikele ja äriettevõtetega seotud probleemidele. RAK viib firmade ja asutuste tellimusel läbi uuringuid, kasutades humanitaar- ja sotsiaalteadustes levinud meetodeid nagu näiteks süvaintervjuud, osalev vaatlus, fotomeetodid.

Osale arutelus

  • ITuudised.ee

    ITuudised.ee

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

ERPLY otsib SÜSTEEMIADMINISTRAATORIT

Majandustarkvara OÜ

01. november 2017

Tallink is looking for a SENIOR DEVELOPER

Tallink Grupp AS

31. oktoober 2017

Arvamused

Teabevara