Autor: ITuudised.ee • 18. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„On selge, et vananeva ja järjest terviseteadlikuma elanikkonna tingimustes üha suureneb vajadus tervishoiuteenuste järele. Ühiskonna ootustele ja vajadustele vastamiseks tuleb võtta appi andmed, mille oskuslik analüüs aitab teha kiiremini ja targemaid otsuseid,“ ütles Aaviksoo. „Meil pole vaja kõigile võimalikult palju teenuseid, vaid igaühele kiiresti ja täpselt õiget diagnoosi ning ravi – niiviisi keskendume tervishoius rohkem tulemustele, mitte teenuse mahtudele.“

Asekantsleri sõnul on suurandmete kasutamise ja personaalmeditsiini nurgakiviks turvaline andmete vahetus, mida Eestis võimaldab X-tee.  „Maailmas ei ole praegu teist sellist riiki, kus tervise-, geeni- ja raviandmed oleks võimalik tehnoloogiliselt nii sujuvalt ühendada, kus juriidilises mõttes oleksid reeglid selged ja ühiskond selleks nii valmis. Samas on Eesti jaoks oluline teha koostööd maailma juhtivate riikide, teadlaste ja ettevõtetega, et selle suure andmehulga põhjal osata õigeid järeldusi teha ja tuua Eestisse vajalikke välisinvesteeringuid,“ sõnas Aaviksoo.

Asekantsler Ain Aaviksoo osales 16.–18. novembrini Washingtonis toimunud Rahvaste Ühenduse Fondi (The Commonwealth Fund) 19. rahvusvahelisel sümpoosionil, kus tegi ettekande „Suurandmete kasutamine ja personaalmeditsiini võimalused“. Sümpoosionil „Using Big Data to Achieve a High Performance Health Care System“ osalesid tervishoiujuhid, tippülikoolide teadlased ning ettevõtted, et vahetada parimaid praktikaid tervishoiusüsteemide muutmisel tulemuspõhiseks ja jätkusuutlikuks, kasutades suurandmete analüüsi ning personaalmeditsiini võimalusi.

„Eestis on juba alustatud uue põlvkonna e-tervise teenuste kasutamisega, mis toetava arste otsustamisel – näiteks ravimite määramisel analüüsitakse kõiki samaaegselt kasutatavaid teisi ravimeid, et vältida ohtlikke kõrvaltoimeid või kaasmõjusid. Personaalmeditsiini programm, mis alustab 2017.a kliiniliste juhtprojektidega, laiendab sellist lähenemist järk-järgult individuaalsel geeniriskil põhinevale rinnavähi või varaste südame-veresoonkonna haiguste ennetamisele,“ selgitas Aaviksoo.

Personaalmeditsiini programmi eesmärk on tuua teadusavastused igapäevasesse meditsiinipraktikasse, et viie aasta pärast võiks kuni 500 000 inimest Eestis saada haiguste ennetuse või ravisoovitusi lisaks tavapärastele üldistele teadmistele ka individuaalselt tema pärilikkust või muid eripärasid arvesse võttes. „Andmeanalüüsile toetuv tulemuspõhine juhtimine on muutunud tervishoiusüsteemide elujõulisuse peamiseks lootuseks kogu maailmas, mistõttu võimaldaksid senised saavutused selles valdkonnas tuua Eestisse sadadesse miljonitesse ulatuvaid välisinvesteeringuid ja kõrgesti tasustatud töökohti. Näiteks teatas Soome hiljuti 400-miljonilise investeerimiskoostöö lepingu sõlmimisest IBMga, kes loob ühisesse tippkeskusesse 200-300 uut töökohta,“ lisas Aaviksoo.