Tema sõnul on selle peamiseks põhjuseks tehnoloogilise keerukuse ja küberkuritegevuse pidev kasv.
"Toimimise kaks kõige suuremat väljakutset on suuresti pärandtehnoloogiatel põhineva e-riigi pidev ajakohastamine ning väliskeskkonnast lähtuva kuritegeliku huvi tõrjumine," lausus Peterkop.
Peadirektori sõnul tuleb e-riigi toimimiseks selle tuumkomponente läbimõeldult arendada ning tagada nende turvaline ja kasutajate jaoks arusaadav toimimine.
"E-riik on paljuski sündinud tehnikute entusiasmist 15 aastat tagasi. Kuna raha oli siis vähe, tuli olla nutikas," lausus Peterkop. Tema hinnangul enam entusiasmist ja säravatest ideedest üksi ei piisa, sest Euroopa digitaalse ühisturu ja suurte tarkvaratootjate reeglid sunnivad meid tõsiselt pingutama tagamaks koostoimet Eesti lahendustega.
"Kui neile liita üha kasvav küberkuritegevuse maht ja riikide varjatud vaenutegevus ilmavõrgus, siis on selge, et e-riigil on üha rohkem väljakutseid," lausus Peterkop.
Peadirektor tutvustas president Kaljulaidile ID-kaardi ökosüsteemi toimimise aluseid ja Eestis kasutatava hajutatud arhitektuuriga turvalise andmevahetuse põhimõtteid.
Peterkop andis ka ülevaate ohtudest küberruumis ja sellest, kuidas Eesti end nende eest kaitseb.