Autor: Aali Lilleorg • 9. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: pool kasutajatest puutus kokku kahjutoovate programmidega

Foto: Pixabay
Kaspersky Lab’i ja B2B International’i läbi viidud uuring tõestab, peaaegu pool kasutajatest (42%) puutus kokku kahjutoovate programmidega või sai selle rünnaku sihiks, mille tulemusel viiendik (22%) kasutajatest sai nende samade kahjutoovate programmide ohvriks. Umbes kolmandikul ohvritest ei ole ettekujutust, et viirus „asus elama“ nende seadmesse.

2016. aastal kasutajate turvalisuse riski uuringu käigus Kaspersky Lab’i poolt tehtud järeldused räägivad sellest, et kahjutoov tarkvara jätkab kahju tekitamist kogu ühiskonnale, kuna nakkamise teed ja rünnakute keerukus jätkavad suurenemist. Nõnda puutub veebikasutaja kokku väga erinevate probleemidega, sealhulgas seadme kiiruse töö vähenemine (24%), soovimatu reklaami ja pop-up’ide olemasolu pop-up’ide olemasolu (22%) ning samuti ümbersuunamine kahtlastele veebilehtedele (13%). Ning 7% vastajatel ei toiminud seade enam viiruse tõttu.

Kasutajale osutatakse mitte üksnes füüsilise, vaid ka finantsilise iseloomuga mõju: kolmandik (36%) kasutajatest märkis, et olid sunnitud maksma raha kahjutoova programmi rünnaku põhjustatud probleemi lahendamiseks – keskmiselt umbes 121 USA dollarit (USD) ühe juhtumi eest. 

Nende teede, mille kaudu kahjutoovat tarkvara levitatakse, mitmekesisus aina suureneb. Ent kahjutoova tarkvara nakkuse allikas võib erinevate kasutajate puhul erineda, uuring näitas, et kõige sagedamini on nakkamise põhjuseks kahtlaste veebilehtede külastamine (42%). Omakorda viiendik vastajatest märkis nakkamise allikaks võltsrakendusi ja -tarkvara (22%) ning samuti USB-seadmeid (20%).

Sealjuures on e-post ja sõnumite vahetus samuti sageli esinevateks nakkamise allikateks. Umbes viiendik vastajatest (18%) tunnistas, et nad said viiruse läbi e-posti või mingi muu teatega võõrastelt, aga 16% neist sai selliseid kirju tuttavatelt isikutelt. Veel 16% kasutajatest puutus ohtudega kokku häkitud veebilehtedel, mida nad varem usaldasid, ning said viiruseid muult nakatatud seadmelt. Aga 29% ei ole mingit ettekujutust sellest, mis oli nende seadmes viiruse tekkimise põhjuseks. 

„Kahjutoova tarkvara oht tekitab kasutajatele lõputut peavalu, sest küberkurjategijad viivad läbi aina keerulisemaid ja kavalaid rünnakuid seadmetele, mida me iga päev kasutame,“ kommenteerib Kaspersky Lab’i tarbijaäri juht Andrey Moholya. „Kolmandik veebikasutajatest on absoluutses teadmatuses sellest, mis osutus nakkamise põhjuseks, aga see võib põhjustada viiruse edaspidist levitamist ja osutuda ohuks ka muudele seadmetele, isikuandmetele ja finantsidele. Enda kaitseks tuleb kasutajatel olla informeeritum sellest, kuidas võib neid ohustada kontrollimata veebilehtede ja rakenduste kasutamine ning võõrastelt saatjatelt tulnud e-kirjade lugemine.“

 

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755