Autor: Aali Lilleorg • 13. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koskela sõnul Fujitsus tegeletakse täna kõigi tööstusvaldkondade digitaliseerimisega ja rakendatakse uusi digitehnoloogiaid, näiteks asjade internetti ja nii uuritakse, mida saab uute tehnoloogiatega teha. Lisaks uuritakse näiteks, kuidas asjade interneti võrku ühendatud sensorid annavad infot mittetöötavatest sõlmedest tootmises.

„Paneme rõhku tehisintellekti kasutamisele, et jõuda asjade internetist järgmisele, neljandale tasemele. Kuna digitehnoloogiate kasutamine toimub aina vastutusrikkamates valdkondades, on põhiküsimuseks saamas turvaohtude ja küberkaitse tehnoloogiate arendamine,“ sõnas Koskela.

Tehisintellekti kasutamise kohta tõi ta näiteks targa parkimise, linnatranspordi korraldamise ehk smart city, kõrvalekallete avastamise tootmises, lisaks inimese tervishoiu teenistuses ja küberkaitses.

„Tehisintellekt tuleb, täna suudab ta toime tulla mõnede inimese tegevuse asendamisega, kuid tulevikus võib tehisintellekt saada sama nutikaks, kui inimene. Seda ei pea pelgama, pigem peab inimene maksimaalselt tehisintellekti ära kasutama,“ lausus ta.

Koskela selgitas kuidas digitehnoloogiad aitavad tegevusi kas optimeerida või kaitsta, näiteks optimeerida aega, raha, ressursse, kogemusi ja kaitsta kahjude, ebamugavuste, vigastuste ja ebakindluse eest. Need väärtused võib tema hinnangul omakorda liigitada vastavalt nende juurutuse tasemele. Näiteks tööstuses saab digitehnoloogiaid kasutusele võtta aladel, kus kehtivad ranged ettemääratud käsud ja reeglid ning isejuhtimise ja autonoomsed operatsioonid. Äris saab neid kasutada isekäivituvate protsesside vallandamiseks mingi sündmuse mõjul. Inimesekesksetes lahendustes aga kasutatakse neid võimalusi üksteisega paremaks suhtlemiseks. Koskela sõnul võib eristada mitut erinevat rolli, mida digitehnoloogiad täidavad: kuidas rakendada inimese tegevusmustreid, efektiivselt teenuseid juhtida, suurendada väärtuste teket äriprotsessides, parandada elukvaliteeti ja tagada põhivajadused ning kuidas tagada meie soovitud elustiili.

„Innovatsioon pakub tihti vaadet tulevikku, tuues meile kasu arengus. Me saame sellest rääkida näiteks järgmiste näidete varal: ostukogemus poes, targad tootmisprotsessid, tõenduspõhine tervishoid ja riskikategooriatesse kuuluvate inimeste tervis, teadmiste integreerimine finantssüsteemides, mitmeliigiline ühistransport ja teenused, mis toetavad mobiilsust,“ kirjeldas Koskela.

Näideteks Fujitsu väljatöötatud kantavatest seadmetest tõi ta eluliselt olulisi näitajaid jälgivad randmevõru, unisust registreerivad ripatsid, mis on ühendatud tööstuslike pea küljes kantavate ekraanidega, sõrmusesse integreeritud kirjutusseade või juukseklambri, mis aitab kuulata helisid läbi juuksejuurte.

„Mis puutub Eestisse, siis olete tõestanud oma võimet arendada ja kasutusele võtta lahendusi, mis avardavad ühiskondlikke väljakutseid, mida on hiljuti hakatud kutsuma “kiireks IT-ks”. Tundub, et siin on veel palju enam inimkesksemaid eesmärke, mis juhivad otsuste tegemisel ja poliitika kujundamisel, et anda lisaväärtust era- ja avaliku sektori teenustele. Võrdlen seda muu Euroopa poliitiliste agendadega, kus lõpetatakse lahendustega, millel on ühisnimetajaks „aeglane IT“ ehk kõrged hinnad, keerukad ja hiljaks jäänud lahendused,“ võrdles Koskela.  

Lisaks märkis ta, et innovatsioonisüsteem ning avaliku ja erasektori partnerlus on Eestis hästi käima lükatud, kuigi väljakutse selle edukaks ekspordiks on endiselt päevakorral, sest väike siseturg aitab vähe kaasa nende lahenduste tutvustamiseks välisturgudel või väliskapitali ja partnerite tähelepanu võitmiseks.