29. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veebibrauserist avanev ostukeskkond tundub kui piiritu ja mugav imedemaa, sest kõrvaltänava poekese asemel saab tarbija oste teha kasvõi maailma teisest otsast. Enne ostu tasub tarbijal mõelda, kes on tehingu teiseks pooleks, kas kaup on ohutu ning millised on võimalused hilisemalt oma pretensioone lahendada.

Ostu netipoes teen kiirelt ja vähese vaevaga, lisan toote ostukorvi ning märgin linnukese kasutajatingimustega tutvumise kohta. Teen ära veel rahalise makse ning jään mugavasti ootama. Kaup tuleb vabalt valitud kohta ja kui ei meeldi, siis saadan lihtsalt tagasi, eks? Mitte päris. Selline on levinud ja küll enamasti toimiv käsitlus internetis ostlemise kohta, kuid tarbijal tasuks märgata veel mõningaid olulisi tegureid oma ostuotsust kaaludes.

Toote ohutus või ohtlikkus

Ostes mistahes toote Euroopa Liidu väliselt kauplejalt, näiteks Hiinast või Ameerikast, ei pruugi olla kauba tootmisel kohaldatud Euroopa Liidus kehtestatud regulatsioone konkreetsele tooterühmale. Siseturul on  tootegruppide lõikes ühtlustatud nõuded erinevatele tarbekaupadele (mänguasjad, tekstiiltooted, lapsehooldustooted, elektroonikaseadmed jne) ning liikmesriikide järelevalveasutustele on omistatud pädevus kontrollida toodete vastavust kehtestatud nõuetele.

Soetades toote kolmandatest riikidest, tuleks arvestada,  et järelevalveasutuse võimalus sekkuda ning veenduda ohutusnõuete järgmises on piiratud.

Lepingu täitmine

Nagu igasuguse ostuotsuse tegemisel, tuleb tarbijal tutvuda enne ostu tellimuse täitmise tingimustega. Oluline on märkida, et tarbijaõiguste direktiivi alusel kehtivad Euroopa Liidus ühtsed reeglid e-kaubandusele. Üheks tuntuimaks üldpõhimõtteks on tarbija on õigus kaup ilma põhjendamata tagastada, andes sellest kauplejale teada 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest. On küll erandeid, mil viidatud reegel ei laiene, kuid printsiibis on see hea võimalus tarbijal tootega tutvuda ja lihtsustatult taganeda.

Kui kaupleja ei ole oma tegevust suunanud Euroopa või Eesti turule, ei saa amet jõustada järelevalvemeetmeid ja sundida järgima sidevahendi abil sõlmitud lepingutele kehtestatud teavitusnõudeid.

Autor: Kristel Huvila, tarbijakaitseameti kaubandustalituse juhataja