Selgusid registripõhise rahvaloenduse esimesed testitulemused

Statistikaamet tutvustas 28. detsembril registripõhise rahvaloenduse prooviloenduse tulemusi ja selgitas nende põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteeti registrites.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus on esimest korda Eesti ajaloos plaanis teha registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklike andmekogude info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Loenduse õnnestumiseks teeb Statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus 2016. aastal kui testiti loenduse metoodikat, loendusel kasutatavat tarkvara ja registriandmete sobivust Eesti rahvastiku ja Eestis asuvate eluruumide kohta statistika tegemiseks. Andmeid hõivati 24 riiklikust andmekogust, tehti andmetöötlus ja -analüüs.

„Prooviloendus näitas, et registripõhine rahva ja eluruumide loendus on teostatav ja loenduse ettevalmistus on olnud sihipärane,“ märkis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. Statistikaamet alustas REGRELi ettevalmistust 2008. aastal. „Eestis on lühikese ajaga saavutatud olukord, kus registripõhise loenduse tegemiseks vajalik metoodika on välja töötatud ja praktiliselt kõik loenduseks vajalikud andmed on registrites olemas,“ selgitas Oopkaup.

Kogurahvastiku kohta on registrites olemas ja hea kvaliteediga andmed järgmiste loendustunnuste moodustamiseks: sugu, vanus, seaduslik perekonnaseis, sünniriik, kodakondsus, kogurahvastik, rahvus, emakeel, eluruumi asukoht, eluruumid hoonetüübi järgi.

Ühe loendustunnuse saamiseks mitu registrit

Statistikaameti REGREL projektijuht Diana Beltadze selgitas, et üldjuhul registritest valmis loendustunnuseid ei saa, sest registrid on enamasti ette nähtud muude, mitte statistiliste ülesannete täitmiseks ja registrid kasutavad ka statistika tegemisest erinevaid definitsioone. „Enamasti peab Statistikaamet ühe loendustunnuse moodustamiseks kasutama mitut registrit,“ rääkis Beltadze.

Leib- ja perekondade andmete kvaliteet kõige madalam

„Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi,“ märkis Beltadze. „Seetõttu on prooviloenduse hinnang registrite leib- ja perekondade andmete kvaliteedile ka kõige madalam,“ selgitas ta. „Kohalike omavalitsuste teavitustöö võiks motiveerida elanikke rahvastikuregistris oma tegelikke aadresse registreerima,“ nentis Beltadze.

Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon kinnitas 19.12.2016 teise prooviloenduse aja. Teine prooviloendus toimub 2019. aastal.

Registripõhine rahva ja eluruumide loendus Eestis toimub 2020./2021. aastal.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a RELEASE ENGINEER

Derivco Estonia OÜ

30. juuni 2017

Tele2 otsib LISATEENUSTE PROJEKTIJUHTI

TALENTOR ESTONIA / In Re OÜ

30. juuni 2017

Ericsson is looking for a RF DEVELOPER

Ericsson Eesti AS

26. juuni 2017

Arvamused

Käsi­raamatud