Autor: ITuudised.ee • 31. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti IT ettevõtetel on tööd rohkem kui jõuavad ära teha ning võiksid veel rohkemgi eksportida, kui jätkuks inimesi. Vähendamaks tööjõupuudust oleme käivitanud mitmeid initsiatiive, millest üheks on Vali IT programm,“ märkis Kotka.

„„Vali IT!“ on mõeldud neile, kellel juba on kõrgharidus omandatud ja olemas ka töökogemus, kuid kes tunnevad, et võiksid ka IT valdkonnas läbi lüüa. IKT sektori keskmine palk on kordades kõrgem Eesti keskmisest, mistõttu saavad koolitatavad tulevikus teenida tänasest rohkem palka ning ühiskond hakkab saama nende tööst kõrgemat lisandväärtust,“ ütles Kotka.

Taavi Kotka hinnangul on Eesti IKT sektor majanduskasvu käivitajaks ka paljudes muudes sektorites, mistõttu on sinna investeerimine Eesti konkurentsivõime tugevdamiseks esmatähtis.

„Vali IT!“  pilootprojekt alustas tänavu jaanuari alguses ning põhiprogrammi kursustega jätkatakse eeloleval sügisel. Aastatel 2017–2020 pakutakse 3,5 kuud kestvaid tasuta kursusi ühtekokku 500-le inimesele.

„Vali IT!“ programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ ning selle rakendamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Koolitusprogrammis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, 8 akadeemilist tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, 8 akadeemilist tundi päevas) praktika ettevõtetes.

Koolitusprogrammi toetavad praktikakohtade pakkujatena BCS Itera, Codeborne, Columbus Estonia, Eesti Energia, Elisa Eesti, Ericsson Eesti, Helmes, Kühne+Nagel, Nortal, Playtech, Swedbank, Telia Eesti, Tieto ja Uptime.

Eesti riigi tellimusel OSKA programmi raames valminud põhjalik analüüs „Tulevikuvaade info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööjõu- ja oskuste vajadusele“ toob välja, et igal aastal vajaks Eesti tööjõuturg lisaks vähemalt 700 uut IT-spetsialisti, valdavalt tarkvaraarendajaid.