SMIT: andmekeskusteta maailm ei lõpeks, kuid läheks tagasi paberi peale

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Tulva
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) tehnoloogia...

Andmekeskused vajalikud selleks, et meie elu kiiremaks, mugavamaks ja turvalisemaks tegevad infosüsteemid oleksid hoitud ja majutatud ning me saaksime olla kindlad, et ka väga suurte õnnetuste korral ei lakka eluks olulised IT teenused toimimast, ütles 8. märtsil Pilvekonverentsil 2017 esinev Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Tulva.

SMIT ehitab andmekeskusi. Millal sellega algust tehti?

SMITil on andmekeskused tegelikult koguaeg olemas olnud. 2014. aastaks oli aga selge, et olemasolevate andmekeskuste ruumid ja tugitaristu on amortiseerunud, mistõttu valikuid oli sisuliselt kaks. Kas olemasolevad ruumid täies mahus renoveerida või hakata tegelema uute ruumide otsimisega. Valik sai langetatud teise võimaluse kasuks. Rahalises plaanis oli investeering sisuliselt sama suur, kuid vanade ruumide renoveerimise muutis ebaotstarbekaks ruumide asukoht ja ebaselgus nende hoonete tuleviku osas.

Vanade ruumide renoveerimise oleks muutnud keerukamaks ka asjaolu, et samal ajal oleksime pidanud nendes ruumides tagama seadmete toimimise.

Millised on SMITi andmekeskused? 

Andmekeskus iseenesest ei tee midagi. Andmekeskus on üks väga spetsiifiline ja kallis suur ruum, kus on sees serverid ja garanteeritud toite-, kliima-, turva- ning tuleohutussüsteemid. Ägedaks teeb meie uued andmekeskused fakt, et need vastavad täielikult etalonturbe süsteemi ISKE H+ klassi nõuetele (s.o. kõrgem rikkekindluse tase ISKE loetelus) ning seal on miinimumini viidud väliskeskkonnast tulenevad riskid teenuste toimimisele.

Kui me räägime andmekeskuste tehnilisest sisustamisest, siis viimase paari aasta jooksul oleme saanud Euroopa Liidu fondidest riistvara soetamiseks ligikaudu kuus miljonit eurot. Nende summade eest oleme tänaseks nullist üles ehitanud uute andmekeskuste tehnilise sisu nii serverite kui võrguseadmete osas. Vanas andmekeskuses paiknevate seadmete elukaar on lõppemas ja juba 2014. aastal otsustasime, et uude andmekeskusesse peavad tulema ainult uued seadmed.

Kogu andmekeskuste tehniline lahendus ja arhitektuur vaadati enne seadmete soetamist põhjalikult üle. Tänaseks võib öelda, et see vastab täielikult 2017. aasta parimatele IT valdkonna praktikatele ja on hetke seisuga kindlasti mitte ainult Eesti riigisektori vaid ka erasektori vaates üks kaasaegsemaid andmekeskuste lahendusi. Oleme SMITis jõudnud oma töödega teenuste kolimiseni. See tegevus on üsna aeganõudev, sest riistvara arhitektuuri muutumisega tuleb üle vaadata ka kõigi meie teenuste arhitektuur ja toimimisloogika.

Milleks on SMITile andmekeskused vajalikud? Kas ilma nendeta ei saaks teenuste toimimist tagada?

Maailm sellest kindlasti ära ei lõpeks. Eesti riik kindlasti ka mitte. Küll aga ma ei kujuta hästi ette olukorda, kus nii Häirekeskus, piir kui politsei teeksid tööd ainult paberi ja pastakaga või rahvastikuregister tähendaks ametniku ning seeläbi kodaniku jaoks kilomeetrite viisi kartoteeke. Hea näide on uue passi taotlemine, mis reeglina üle paari kolme päeva aega ei võta. Me oleme sellega väga ära harjunud. Kujutage nüüd ette olukorda, kus iga passitaotlus tuleb kartoteegist käsitsi järele vaadata, paberid ühest kohast teise toimetada jne. Passi kättesaamine võtaks siis aega kuid. Kas kodanik oleks sellega nõus?

Andmekeskused ongi vajalikud selleks, et meie elu kiiremaks, mugavamaks ja turvalisemaks tegevad infosüsteemid oleksid hoitud ja majutatud ning me saaksime olla kindlad, et ka väga suurte õnnetuste korral ei lakka eluks olulised IT teenused toimimast.

Milline on andmekeskuste loomise rahvusvaheline praktika?

Kui me räägime andmekeskusest kui ruumist, siis üle maailma on standardid ja head tavad suhteliselt sarnased. Erinevused on peamiselt mastaapides, sest Eesti ei saa end mahtude või ressursi osas võrrelda selliste hiiglastega nagu Google, Facebook või Amazon. Samas, põhimõtete ja toimimisloogikate poolest ei ole me megakorporatsioonidest ka väga palju erinevad.

Mis puudutab tehnilist ülesehitust, siis suund on pigem väikestest klotsidest kokku ehitatavate lahenduste poole. Kui 1970ndatel tekkisid esimesed andmekeskused ja üks hoone võrdus tol ajal ühe serveriga, siis täna me tahame, et üks riistvara ühik oleks nii füüsiliste kui tehniliste näitajate poolest võimalikult pisike.

Väikesed klotsid annavad meile juurde paindlikkust ning võimekust kiirelt reageerida mahtude kasvule. Kui täna SMIT arendab, haldab ja majutab infosüsteemi, mis peab suutma teenindada 30 000 e-residenti, kuid riigi eesmärk on jõuda 10 miljonini e-residendini, siis pole rahaliselt ega tehniliselt otstarbekas muretseda juba praegu riistvara, mis suudaks need tuleviku 10 miljonit kasutajat ära hallata. Selle asemel peavad andmekeskuste arhitektuur ja riistvaralahendused toetama kasutajate hulga järkjärgulist kasvamist. Ehk ühe suure pilvelõhkuja ehitamise asemel võid osta tuhat väikest kivi ja vastavalt vajadusele otsustada, kas ehitad neist maja või suvila. Oluline on seejuures ka fakt, et maailm muutub täna kordades kiiremini kui kümme aastat tagasi. Ehk meie tänane suur unistus 10 miljonist e-residendist võib muutuda kiiresti nii üheks miljoniks kui sajaks miljoniks. IT peab selleks valmis olema.

Kuidas SMITis pilvelahendusi kasutatakse?

Andmekeskused ja tehniline valmisolek peab kindlasti olema enne, kui me saame pilvest rääkida. Piltlikult öeldes ei ole võimalik majale enne pööningut ehitama hakata kui vundamentigi pole valatud ja seinad püsti ei seisa. Pilv on lihtsamalt öeldes üks lisakorrus vundamendi ehk riistvara ja pööningu ehk rakenduste vahel. Meie tänane taristu arhitektuur toetab erinevate pilveplatvormide kasutuselevõtmist, kuid SMITi kontekstis räägime ennekõike privaatpilvest ja seda toetavatest rakendustest. Ehk loome pilve enda teenuste jaoks ja avalikult turul lahendust müüma ei hakka.

Milliseid pilvelahendusi SMIT kasutada saab?

Kui rääkida pilvedest üldisemalt, siis Siseministeeriumi haldusala teenuste turvanõuetest tulenevalt saab SMIT kasutada peamiselt privaatpilve ehk siis sellist lahendust, mis on 100% meie halduses vundamendist katuseni välja. Meie teenustest oleks võimalik väga väike osa viia hübriidpilve, kus osaliselt kasutatakse välise teenusepakkuja ressurssi. Infosüsteeme, mida saaksime viia avalikku pilve, meil turvakaalutluste tõttu praktiliselt pole.

Kas täna oleks pilveta võimalik läbi ajada? Millised mured ja takistused siis teie töös oleksid millised oleksid ees ootamas?

Õige oleks öelda, et täna SMIT veel ajabki pilveta läbi, sest hetkeseisuga on meil majapidamises üsna vähe selliseid rakendusi, mida on võimalik pilves kasutada. Enamaltjaolt on meil tegu siiski ühes tükis arendatud suurte ja ajalooliste rakendustega, mida sellisel kujul pole mõtet pilve panna. Kõige suurem murekoht ongi nende rakenduse muutmisega seotud aja- ja rahakulu. Rakenduste ringikirjutamine eeldab suuri investeeringuid ja samas otsest käegakatsutavat kasu kasutajale sellega ei kaasne. Kokkuvõttes taandubki küsimus sellele, kas ja millises mahus me tänaste eelarvete juures seda tegelikult teha saame.

Ehk kui täna meie andmekeskused toetavad nö modulaarset arhitektuuri ja väikeseid riistvara „tükke“ ja rakenduste osas on suund mikroteenuste poole, siis vähemalt eelarve planeerimine riigis on ikka veel majasuurune server 1970ndatest aastatest. Me planeerime vajadusi aastaks 2020 lugematutesse Excelitesse, teadmata, millised on paari aasta pärast meile esitatavad nõudmised ja rahalised võimalused.

Eestis ehitatakse ka riigipilve, milleks neid mitut on vaja?

Tol ajal, kui SMIT otsustas enda IT taristut uuendada, ei olnud meil väga palju alternatiive. Meie oma IT taristu vajas hädasti renoveerimist, kuid midagi paremat kui ise teha, võtta ei olnud. Tänaseks oleme jõudnud sinnamaani, et SMITil otsene vajadus riigipilve teenuse järele puudub. Küll aga oleme arutanud erinevaid koostöövõimalusi RIKSi poolt veetava riigipilve projektiga. Eesti on ju selleks liiga pisikene, et iga mees oma nurgas enda asju punuda saaks. Mõistlik on teha koostööd ja seda me kindlasti ka teeme.

SMITi andmekeskuste ehitamisest ja pilvetehnolooogiatele üleminekust
räägib 
Tarmo Tulva lähemalt 8. märtsil toimuval

Pilvekonverentsil 2017 "Olla pilves või mitte - selles on äririsk"
Tutvu programmiga ja registreeru SIIN. 

 

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Arvamused

Käsi­raamatud