Kas blokiahela tehnoloogiat kasutades on mingitki privaatsust?

NJORD advokaadibüroo advokaat ja Tartu Ülikooli doktorant Anne Veerpalu
NJORD advokaadibüroo advokaat ja Tartu Ülikooli doktorant Anne Veerpalu

Blokiahela tehnoloogial baseeruva võrgustiku olulisim usaldatavuskriteerium on läbipaistvus ja võrgustikus toimunud tehingute avalikkus, kuid privaatsusvajadus
võib selle postiiivseid omadusi vähendada, kirjutab NJORD advokaadibüroo advokaat ja Tartu Ülikooli doktorant Anne Veerpalu.

Väidetavasti on bitcoin ning muud blokiahela tehnoloogiale põhinevad võrgustikud avalikud ja kannatavad radikaalse läbipaistvuse all. Kõik tehingud on nähtavad kõigile, kes vaadata oskavad ning nagu TCP/IP protokolliga seotud IP-aadresside puhul saavad „pahalased“ (häkkerid ja muidu tehniliselt taibukad) nende alusel järeldada väga palju IP-aadressi taga oleva isiku eelistuste, veendumuste ja päritolu kohta. Blokiahela ja bitcoini puhul kehtib mingis mõttes sama nagu IP-aadressi puhul – kui keegi jälgi ajab, saab ta sama e-rahakotti jälgida kõikide tehingute osas. Lisaks, iga päevaga avaldatakse aina rohkem ja uuemat tehnoloogiat, mis suudab jälgida erinevaid sama isiku e-rahakotte ja nendega seotud tehinguid ning suure tõenäosusega tuvastada ka e-rahakottide taga oleva isiku kohta nii mõndagi.

Seega kuigi detsentraliseeritud (sh. blokiahelal baseeruvad) võrgustikud nagu bitcoin võimaldavad kasutajal nautida suuremat vabadust riigi jälitustegevusest ja korporatiivsest jälgimisest (mis võib vabalt alluda riigi jälitusasutuse käskudele või siis jälgida sinu tegevust puhtalt äriliselt kasulikul eesmärgil nagu Facebook ja Google seda teevad) siis samas detsentraliseeritud võrgustik toob mängu riski, et blokiahela tehnoloogiat analüüsiv tehnoloogia võimaldab teada saada kõik võrgustikus toimunud tehingute ajaloo, nende osapooled ja sisu. Kuid, kes seda ikka sooviks, et kõik teised sobravad sinu e-rahakotis, vaatavad, mida sa tarbid ja palju sul vara on.

Areng aga pole kunagi ühesuunaline. Samal ajal kui areneb tehnoloogia blokiahela võrgustike analüüsimiseks areneb ka krüpteerimistehnoloogia, info hajutamis- ja killustamistehnikad ning masking ehk maskeerumine. Need tehnikad kasutavad blokiahela tehnoloogia rakendustes ridamisi krüpteerimistrikke ja selliseid trikke rakendavaid tehinguid nimetatakse Blockstream´i Alpha projekti raames konfidentsiaalseteks tehinguteks ehk confidential transactions. Samas muudavad konfidentsiaalsete tehingute ja muude analoogsete tehnikate kasutamine igasuguse blokiahela tehnoloogiat kasutava võrgustiku vähem detsentraliseerituks ning ka vähem skaleeritavaks ehk globaalset rakendamist võimaldavaks. Seega, kuigi blokiahela tehnoloogial baseeruva võrgustiku primaarne usaldatavuskriteerium on läbipaistvus ja võrgustikus toimunud tehingute avalikkus, siis privaatsusvajadus muudab neid võrgustikke siiski vähem läbipaistvaks, pisut vähem detsentraliseeritumaks ning seetõttu ka vähem globaalseks. Privaatsusvajaduse negatiivne mõju samas kindlasti ei nulli detsentraliseeritud võrgustike kõiki muid positiivseid omadusi nagu globaalset ligipääsetavust, tehingute kiirust ning kasutaja profileerimise või riikliku jälitustegevuse puudumist. Arvestades aga EL-i aina suurenevat andmekaitse regulatsioone võib blokiahela tehnoloogia võrgustike kasutamine nende looja Satoshi Nakamoto algseid põhimõtteid austades muutuda pea võimatuks ning blokiahela võrgustikke analüüsiva tehnoloogia arengu tõttu ka kasutajatele ebamugavaks.

Artikli autor viib 28.02 läbi veebiserminari 
„Blockchain tehnoloogial põhinevad ärimudelid – kas karta või kasutada?“

Loe lähemalt ja registreeru SIIN!

Osale arutelus

  • Anne Veerpalu, NJORD advokaadibüroo advokaat ja Tartu Ülikooli doktorant

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Arvamused

Käsi­raamatud