Andres Kütt: inimeste suhtumises on toimunud kardinaalne muutus

Riigi Infosüsteemi Ameti nõunik ja Eesti Vabariigi IT-arhitekt Andres Kütt
Riigi Infosüsteemi Ameti nõunik ja Eesti Vabariigi IT-arhitekt Andres Kütt

Kui veel aasta tagasi leiti, et riigipilve loomisega kaasneb ülearu riske ja õigusakti pole tarvis, siis praegu ei ignoreeri enam keegi pilve võimalusi, ehkki selle ohud on alles, märkis Riigi Infosüsteemi Ameti nõunik ja Eesti Vabariigi IT-arhitekt Andres Kütt 8. märtsil toimunud ITuudiste korraldatud Pilvekonverentsil „Olla pilves või mitte – selles on äririsk“.

"Aasta tagasi tundus mulle, et pilv ja riik ei sobi kokku, sest neid on ülimalt keeruline paaritada. Praeguseks oleme suutnud selle arusaama ületada, sest oleme kokku pannud pilveriigi. Meil on kindel seisukoht, et teatud riskiklassist alates võib asju avalikku pilve panna ja praegu tegelemegi juhenditega, kuidas seda turvaliselt teha, sest igasuguseid jõledusi tehakse ikka veel," rääkis Kütt.

Riigi tasandil on välja mõeldud skeem, kuidas juriidiliselt korrektselt, protseduuriliselt ja tehniliselt enam-vähem mõistlikult pilve kasutada. Kuid see on Küti sõnul väga palju ka maitse ja suhtumise küsimus. Ennekõike rõõmustas riigi IT-arhitekt, et ka riigi infosüsteemi ametis on kriitiline mass inimesi hakanud teisiti mõtlema.

"Eelmisel aastal mõtlesime, et oleme nagu raudtee regulaator lennunduse vallas, kus keeldume inimestele litsentsi väljastamast, sest nad ei suuda öelda, mitu sädet sekundis neil lennukitel korstnast tuleb. Praegu enam mitte, sest inimeste peades on toimunud väga selge muutus. Mitte tingimata juriidikas, regulatsioonis või protsessides, vaid just suhtumises."

Küti sõnul toetatakse üha enam inimesi, et aidata neil pilvest väärtus turvaliselt kätte saada. "Oleme muutunud lennundusregulaatoriks ja mul on selle üle väga hea meel. Vaadake, on selline termin nagu corporate hairball ehk korporatiivne karvapall, et kui tekib korporatiivses suhtumises muutus, siis see on üks kõige ilusamaid asju, mida ma suudan ette kujutada. Programmi oskab igaüks kirjutada, aga katsuge organisatsioonis mõtteviisi muuta."

Mis toimub riigipilves?

RIKSi piloot on olemas ja mängitav. "Kui ma eelmisel aastal ütlesin, et tegeleme konsortsiumi lepinguga ja jaanipäevaks kirjutame sellele ehk alla, siis praegu on olemas nii tehniline keskkond kui ka reaalselt toimiv asi. Täna toimuvad seal esimesed pilootkatsetused ja tegeletakse tootestamisega," kergitas Kütt saladuskatet.

"Mängisime mis mängisime, nüüd üritame leida klienti, kellega hinnakiri läbi rääkida, et teha sellest asjast toode."

Andmesaatkonnad edenevad IT-arhitekti sõnul samuti tasapisi. RIKS tegeleb realisatsiooniga ja nemad olevatki kõige aktiivsem pool. Luksemburgis on olemas ka koht, kuhu servereid viia, samuti on selge see, kui palju neid sinna pannakse. Tegeletakse juriidikaga, mis võtab riikide vahel päris palju aega, ka juristide jaoks olevat see uus teema, rääkimata tehnikutest.

"See kõik on suurepärane näide sellest, kui tilluke meie riik tegelikult on. Tihtipeale tundub, et oleme suur digiriik ja oleme selle üle uhked. Aga kui minna inimestega rääkima ja ütled, et on vaja ruumi ja selle peale kuuled, mis nende minimaalne ühik on, siis mõtled, et pagan, siia paneks pool riiki ära. See paneb asjad perspektiivi," lausus Kütt joviaalselt, lisades, et ehkki
andmesaatkondade asi edeneb kenasti, võtavad kõik asjad väga palju aega.

Kuna riigipilve referentsarhitektuur on olemas, saab igaüks seda maha laita või kiita ning dokumenti muudatusi teha. Jõustada on  seda praegu selgelt liiga vara.

Viimase aasta väljakutsed

Küti sõnul on kaks peamist väljakutset olnud täiesti mitte tehnilised. "Kui küsida, mis on ikkagi riigipilve ärimudel, siis selgub, et kui ma olen raudtee regulaator, siis on väga raske mõelda sellele, milline on lennunduse ärimudel. Kuidas ikkagi on nii, et ma viimasel hetkel tasuta lennata saan ja millised on püsikulud ja kuidas ärimudel täpselt käib? Kui sul pole reaalset toodet, siis hinnata täpset väärtuspakkumist, mis on kliendile vajalik ja mis talle rõõmu teeb, on väga keeruline."

"Lisaks veel see, et kui tehakse otsus, et mingist ISKE klassist alates võivad asjad avalikku pilve minna, siis tekib oht, et meie sihtgrupp on oluliselt muutunud. Peab hoolega vaatama neid asju, mida sa ei pane ei avalikku pilve ega anna üldse oma kõhu alt välja," hoiatas Kütt. "Siis on mingid asjad, mis sa riigi poolt opereerid, kas võid neid andmekeskuse või teise riigi operaatori asutuse kätte anda, kuigi ka seal on probleemid, näiteks isikuandmetega. Ja siis on avalikku pilve minevad asjad," tõi Kütt näiteid.

 

Osale arutelus

  • Merit Pärnpuu, Äripäeva ajakirjanik

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

21. oktoober 2017

Derivco is looking for a TECHNICAL COORDINATOR

Derivco Estonia OÜ

14. oktoober 2017

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

22. oktoober 2017

Arvamused

Teabevara